Société Générale hoiatab finantskriisi peatse kordumise eest

Société Générale hoiatab finantskriisi peatse kordumise eest

 

Keegi ei või täie kindlusega öelda, et inimkond on suutnud ära hoida globaalse majanduskrahhi – nii vähemalt väidab hiljuti avaldatud 68-leheküljeline uurimus, mille on koostanud Prantsusmaa ühe suurema panga Société Générale’i analüütikute meeskond.

Aitamaks erasektoril kuidagi toime tulla üha kasvava võlakoormusega, on võimud kogu maailmas majandusprobleemid oma õlgadele võtnud. Seepärast ennustabki Société Générale dokumendis pealkirjaga “Kõige hullem võlastsenaarium” eelseisva kahe aasta jooksul maailmamajandust tabavat järjekordset kollapsit.

Kolmest võimalikust kõige süngem

Tõsi, lohutuseks tuleks kohe lisada, et kolmest võimalikust arengustsenaariumist, mis nimetatud panga töötajad on välja töötanud, on avaldatud kõige süngem ja pessimistlikum. Selle kohaselt peaks USA dollar lähiajal jätkuvalt kukkuma, kinnisvarahinnad hakkavad taas alanema ning naftahind langevat eelseisval 2010. aastal tasemele 50 dollarit barrel.

Samas jääb kõigis arenenud riikides era- ja avaliku sektori võlakoormuse suhe SKP-ga endiselt ülemäära kõrgele tasemele. Peaaegu kõikjal on rikkamate riikide valitsused juba andnud võimalikku maksimaalset finantstuge. Uuteks, täiendavateks toetusteks ei jätku neil lihtsalt vahendeid.

Riigisektori võlakoormuse hirmuäratav kasv

Isegi kui uusi kohustusi ei tule, saavutab riigisektori võlakoormuse suhe SKP-ga järgmise kahe aasta jooksul Suurbritannias taseme 105%, USA-s ja eurotsoonis 125% ning Jaapanis koguni 270%. Rahvusvaheline riiklik võlg ulatub 45 triljoni dollarini, kasvades kümnendi jooksul peaaegu kaks ja pool korda.

Säärane võlakoormus – nii vähemalt prognoositakse Société Générale’i kõige mustemas arengustsenaariumis – on palju suurem, kui oli 1940. aastate lõpus, s.o kohe pärast II maailmasõda. Kuna jõukama majandusega riikides pole demograafiline olukord just eriti kiita ja nende elanikkond vananeb, siis on sealsetel valitsustel üha raskem tagada majanduskasvu, et seda ülisuurt võlakoormat katta.

Juhul kui säärane must stsenaarium tõepoolest realiseerub, on üha enam langevas väärtpaberite maailmas ainus n-ö julgeolekutsoon kuld, pakuvad panga Société Générale finantsanalüütikud.

Sarnasus kaotatud aastakümnega

Prantsuse pank on seisukohal, et teatud määral meenutab praegune majanduskriis olukorda Jaapanis nn kaotatud aastakümnel – XX sajandi 90-ndatel aastatel. On vaid üks erinevus – Jaapan suutis tookord pinnale jääda, eksportides oma kaupa n-ö terve majandusega riikidesse ning lastes jeeni (rahvusvaluuta) vabalangusesse. Täna võib seda teed minna vaid pool maailma.

Et võimalikke kahjusid minimeerida, soovitab pank oma klientidel dollareid müüa ning väärtpaberite soetamisel püsida kõrgtehnoloogia- ja autotööstuse aktsiate lühiajalistel positsioonidel. Kindlad võivad investorid olla ka põllumajandustoodetele.

Mitte kõik ei jaga prantslaste pessimismi

Muide, mitte kõik majanduseksperdid ei vaata tulevikku nii pessimistlikult. USA tuli viimasest maailmasõjast välja näiteks võlatasemega, mis ulatus 120 protsendini SKP-st. Sellest hoolimata kujunesid 1950. aastad aga suure majandusbuumi aastateks, ütles Londoni majanduskooli ekspert Ethan Ilzetzki. “Ma arvan, et võimalikud riskid puudutavad suurel määral just vaesemaid riike, kellel on raskem oma võlgu refinantseerida juhul, kui majandussituatsioon maailmas peaks tõepoolest halvenema,” märkis Ilzetzki.


Valitsuste kasvav võlg võib tekitada uue kriisilaine

Kogu maailma riikide valitsuste üha suurenev võlakoormus on suurim risk, mis võib tekitada uue üleilmse majanduslanguse, prognoosib tuntud ameerika majandusteadlane.

Ameerika Ühendriikides asuva Harvardi ülikooli majandusprofessor Ken Rogoff ütles juba kaks kuud tagasi, et maailma rikkamate riikide avaliku sektori võlakoormus, mis on viimase aasta jooksul järsult kasvanud, kuna valitsused püüavad majanduskriisi leevendada erasektorisse lisavahendite pumpamisega, kujutab endast tõsist ohtu. “Seda ei saa lihtsalt enam ignoreerida,” lisas teadlane.

Professor hoiatas, et riikides nagu USA on avaliku sektori võlg saavutanud sellise taseme, mis võib juba lähitulevikus endaga kaasa tuua maksujõuetuse (default).
“Pole kahtlust, et pärast seda, kui oleme just hakanud kriisist väljuma, on meie kõige haavatavam koht valitsuste lakketõusnud võlakoormus,” ütles professor Rogoff agentuurile Bloomberg antud usutluses. “On suur tõenäosus, et meid tõugatakse uude kriisilainesse, sest valitsused on üle pingutanud.”

Siinkohal meenub, et paar kuud tagasi tsiteeris Briti autoriteetne majandusväljaanne The Financial Times finantsasutuse Bank for International Settlements peaökonomisti William White’i. Omal ajal oli see mees üks neid väheseid majandusteadlasi, kes vägagi täpselt praegust majanduskriisi ette ennustas.

Esinedes septembri keskel Hongkongi majanduskonverentsil, toonitas White, et valitsuste tegevus, mille eesmärk on nn finantssüstid majanduselu elavdamiseks, võib endaga kaasa tuua uue ja palju tõsisema kriisi.
“Kas me astume nn W-kujulisse kriisi (W-shaped recession)? Tõenäosus on suur. Või siseneme L-kujulisse kriisi? Ma ei imestaks,” märkis teadlane, rääkides tuleviku võimalikest arenguteedest: kas kaheetapiline kriis (W-kujuline) või kauakestev stagnatsioon (L-kujuline). Viimati mainitud arengutee läbis Jaapan 1990. aastatel.

“Ainus, mis mind praeguses olukorras üllataks, oleks tõeliselt kiire ja stabiilne tervenemine,” lisas ta.
White’i sõnul on keskpangad ja valitsused viimase kahe aasta jooksul pumbanud finantssüsteemi ja tööstusesse tuhandeid miljardeid dollareid paberraha.

Tõsi, kõike seda on tehtud õilsal eesmärgil – hoida ära kriisi süvenemine. Kuid selline katteta raha loopimine viib lõppkokkuvõttes inflatsiooni suurenemiseni, kusjuures rahvusvahelise majanduselu pakilised küsimused – nagu näiteks USA, Euroopa ja Aasia maade kaubavahetuse tasakaalustamatus – jäävadki lahenduseta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 61 korda, sh täna 1)