Maareformist 18 aastat hiljem (12)

Maareformist 18 aastat hiljem

Foto: Peeter Kukk

Maareform on üks noore riigi esimesi ja tähtsamaid reforme. Eelmisel Eesti Vabariigil see jäigi pooleli ja seda eriti just Saaremaal. Eks me nüüd maksame selle eest ka lõivu. Samas on tänaseks maareform sellises seisus, et võiks juba ka kriipsu alla tõmmata ja reformi lõpetatuks lugeda. Millalgi peab selle otsuse ju ikka tegema. Kui täna kellelgi on maareformi osas veel midagi tegemata, peab ta väga tõsiselt peeglisse vaatama.

Toimingud maaga ei lõpe aga kindlasti maareformi lõppemisega. Inimeste vajadused muutuvad ajaga. Keegi tahab maad müüa, teine jälle osta. Inimesed soovivad rajada kodu, osta suvilat, harida põldu. Maa on tänaseks samasugune kaup nagu iga teine. Paraku on nõukogudeaegne riiklik maaomand paljudel ikka veel mõtteviisis sügavalt sees. Me ei ole harjunud mõtlema maast kui kaubast või kapitalist.

Neliteist maatükki kolmes vallas

Saaremaa eripära pooleli jäänud esimese maareformi tõttu on maaüksuste suuruses. Meie maatükid on väikesed ja neid on palju. Maaüksuste arvult on Saaremaa selliste suurlinnadega maakondade nagu Harju-, Tartu- ja Pärnumaa järel neljas. Ajapikku hakkab turg ise suunama inimesi maid omavahel vahetama, ostma ja müüma, et näiteks talunikud saaksid oma maaomandi koondada elukoha lähedale.

Meie maareformi põhisuund oli maade tagastamine võimalikult endistes piirides, mis tingis suures osas ka tänase olukorra, kus talu koosneb neljateistkümnest lahustükist kolmes vallas. Erastatud maaüksused on kiilutud tagastatud maade vahele ja sageli väga kummalise kujuga. Maa harimise seisukohalt ei pruugi selline olukord sugugi otstarbekas olla.
Ligikaudu 15% maafondist on tänaseks veel maakatastris registreerimata.

Valdavas osas on tegemist looduskaitseliste piirangutega aladega ja riigi maareserviga ehk maaga, mida ei ole soovitud erastada või mis on tagastamise õigustatud subjektidele kompenseeritud. Nii ongi tekkinud olukord, kus üks ilus suur ja hästi haritav põld on maareformi käigus korralikult ära tükeldatud.

Ja kui naabrimehega veel saab kokkuleppele maa kasutamise osas, siis tagastamise teel omanikuks saanud vanaprouaga Austraaliast on kindlasti raskem asju ajada. Kui veel juhtub, et mõnel tükikesel omanikku ei olegi ja maa ootab riigi omandisse jätmist ning riigivarana müüki, siis ei olegi kellegagi läbirääkimisi pidada olgu või juurdepääsu tagamiseks. Nii et reform võib küll läbi saada, aga muutuste aeg seisab veel ees.

Millega tegeleb maavalitsus siis, kui maareform läbi saab? Tänasel päeval on veel viimased tagastamise ja erastamise menetlused, suur osa munitsipaalmaid ehk siis valdade maaomandeid on vormistamata. Maavalitsus tegeleb jätkuvalt riigi omandis olevatele maadele trasside ehitamiseks lubade andmisega. Suur valdkond on jätkuvalt riigi omandis olevale maale ajutise kasutamise lubade vormistamine. Selliseid lepinguid on sõlmitud üle 700. Kahjuks on sellistel lepingutel tänases õigusruumis väga lühike eluiga.

Ligikaudu 700 maaüksust on erastatud järelmaksuga. Riik on maa erastamisel olnud väga helde. Lepingutingimused on erastajale olnud väga soodsad. Samas ei ole riik väga paindlik lepingupartner. Võlgade suhtes ei ole riik mitte järeleandlikum kui pangad. Nende 700 hüpoteegi järelevalve on üks suuri valdkondi maavalitsuse töös. Hüpoteegiga koormatud maalt metsa raiumiseks, sellise maa jagamiseks või müümiseks on vaja samuti hüpoteegipidaja ehk siis maavanema luba.

Maareformi temaatika keeruline

Korduvalt on ajakirjanduses juttu olnud riigimaade kasutusvaldusse andmisest. Kasutusvaldusse on antud ja antakse veel põllumajanduslikuks tootmiseks sobivaid maid, mis vallad on välja selgitanud, avalikustanud ja ka taotleja kinnitanud. Maad jäetakse riigi omandisse ja antakse 15 aastaks põllumajandustootjatele kasutusvaldusse. Nende maade valitseja on maavalitsus.

Kehtiva seaduse alusel on kasutusvaldajal õigus kaks aastat pärast lepingu sõlmimist taotleda kasutusvaldusse antud maa väljaostmist riigilt. Müük toimub turuhinna alusel, aga enampakkumist sellisel juhul ei korraldata. Samas on kasutusvaldajal õigus kasutusvalduse lepingut ka pikendada uueks perioodiks. Kasutusvaldusse on antud samuti üle 700 maaüksuse.
Maareformi temaatika on väga keeruline.

Usun, et see on ka üks põhjus, miks reform on veninud. Samas ei ole osatud seda ka lihtsamaks muuta, sest valdkond ise ongi keeruline ja väga paljutahuline. Raske on lihtsas keeles lahti seletada ribakujuliste maaüksuste erastamise ja kinnistuga liitmise temaatika või ka riigivaraseaduse alusel maade võõrandamine, millega maavalitsus tegeleb juhul, kui keskkonnaministeerium selleks loa annab.

Maareform on erinevate ministeeriumide, maavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse vahel ära jagatud ja igale instantsile on antud oma kindel töölõik. Maavalitsus on alati valmis inimestele nõu andma, kuidas soovitud tulemuseni jõuda, kelle poole pöörduda või millised on riskid. Tänaseks on maavalitsused ümber kujundatud. Maareformi toiminguid on vähemaks jäänud ja Saare maavalitsuses on maatoiminguid tegemas juba mitu aastat ainult kaks inimest, kes töötavad nüüdsest arengu- ja planeeringuosakonnas.

Mõnel juhul maa kasvab

Kuulda on olnud ka maareformi teemavaldkonnas uutest seaduste nuudatustest, mis lahendaksid vähemalt osaliselt kaldakinnistute omanike mure merepiiri nihkumise pärast. Looduse vastu me ei saa, rannajoon on alati muutuv olnud. Juristid üritavad kirja panna seadust, mis sätestaks kaldakinnistu omaniku õigusi merest juurde kasvanud maale. Eelnõu koostamine alles käib, millised saavad need seadusesätted täpselt olema, on selge siis, kui seadus on vastu võetud.

Pikisilmi ootame looduskaitseliste piirangutega maade vormistamist riigi omandisse, et soovijatel oleks võimalik taotleda rendilepinguid pikemale perioodile kui tänane lühiajaline ajutine kasutus.
Loota jääb, et juba lähiajal saab maa omand kindlaks määratud ja maareform lõpetatuks kuulutatud. Omanikuga saab sõlmida lepinguid, omanik saab müüa, rentida või servituute seada. Paraku on viimased tööd ka keerulisemad, muidu oleksid need ju ammu vormistatud. Paremaks ei muuda olukorda ka majanduse madalseis, mis riigi toimetamisi piirab samavõrd kui eraomanike võimalusi.

Merike Toose
Saare maavalitsuse arengu- ja
planeeringuosakonna juhataja asetäitja
maaküsimustes

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 82 korda, sh täna 1)