Lugeja kiri: Aitame vanu kombeid ausse tõsta

Sügis sai otsa, november oli viimane sügiskuu. Pime aeg pikeneb. Vägisi tahavad muremõtted võimust võtta. Juba kuu algul pöördusid mõtted esivanemate manu saamaks neilt õpetust ja tuge selle võimsa masuga võitlemiseks. Kui saabus mart, kes ulatas oma käed kadrile, läks meel jälle rõõmsamaks. Koos on kobedam ka jõuluvanale vastu minna.

Vanarahva tarkust mööda avab novembri viimane päev ehk andresepäev uksed lumememmedele ja tuisutaatidele. Talvekuu esimestel päevadel oli aga muru veel roheline ja lumepallide asemel võis seenekübaraid korjata.
Vanad kombed ja rahvatarkused on meid viimastel aastatel alt vedama hakanud. Võtame näiteks kas või ühistegevuse. Veel kolmveerandsada aastat tagasi olid talgud au sees.

Ühiselt veeti põldudele sõnnik, koristati uudsevili, tuldi appi kündma-külvama ja pühade ajal käidi talust tallu üksteisel külas, mekiti õlut, sooviti vilja- ja karjaõnne, lasteõnne, löödi tantsu. Inimene on ju oma olemuselt seltsiv, ta vajab lähedust, koos mõtlemist, tegutsemist ja üksteise abistamist. Üksiku isendina ta kaua vastu ei pea. Viimasel ajal oleme eriti linnamiljöös hakanud mingil moel üksteisest võõrduma. Järjest sagedamini armastame kapselduda oma korteri nelja seina vahele ja peame seda, mis naabri korteri ukse taga toimub, meisse mittepuutuvaks.

On tõsiasi, et meile meeldib teatrit teha ja etendusi vaatamas käia. Juba lasteaiast alates ja lõpetades teatris nii näitleja kui ka teatrikülastajaga. Aga me pelgame seda, kui seesama teater meile koju, otse korterisse kätte tuuakse. Nii marti jooksjad kui kadriks käijad on ju ka isetegevuslikud näitlejad. Nemad on oma repertuaari täie innu ja armastusega ette valmistanud. Sooviga seda teistele edastada ning rõõmu ja naudingut pakkuda ja seda ka ise saada.

Sellepärast soovitan kõigile: vähemalt kolmel korral aastas – martidele, kadridele ja jõuluvanadele hoidke oma korterite ja majade uksed valla. Et nad saaksid tulla ja meile kõigile rõõmu tuua. Tulgu mardid, sest nende varbad valutavad, tulgu kadrid, sest nende küüned külmetavad, tulgu jõulutaadid, sest nad on tulnud kaugelt kingikottidega. Palun, ärme kapseldume oma fonolukkudega korteriuste taha kut teod karpidesse!

Püüame kõik äratada noortes huvi vanade kommete ja kogutud rahvatarkuste vastu. Aitame neid end ehtida, sest tänapäeva martidelt-kadridelt võime loota lisaks veel autoõnne, lennuõnne, aga kindlasti igasse peresse lasteõnne.

Saaremaal käis ameerika mustkunstnik, kes rääkis, et igas täiskasvanuski on säilinud natuke lapsemeelsust. Hoiame siis kõik seda, sest see on kindel rohi igasugu haiguste, küllap ka seagripi vastu. Ning peletab kurvameelsuse ja aitab ühistest ettevõtmistest rõõmu tunda.

Ülo Voltri

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 40 korda, sh täna 1)