Urve Tiidus tõi kliimakonverentsilt saarele maakera säästmise nippe (11)

Kopenhaagenis toimunud konverentsile kogunes oodatud 20 000 inimese asemel kaks korda rohkem huvilisi igast ilmakaarest.

Kuressaare linnapea Urve Tiiduse sõnul kogunes kliimakonverentsile Kopenhaagenis hinnanguliselt 45 000 inimest, mistõttu juba akrediteeringu saamine võttis aega arvatust kauem.

“Seetõttu olid seal ka turvakontrollid ning kogu ootamist külma käes saatsid valitsusväliste organisatsioonide loosungid ja valju häälega välja öeldud mõtted, mis seda konverentsi ei soosinud või siis soovitasid taimetoitlusega maakera alles hoida,” rääkis Tiidus oma esialgsetest muljetest konverentsi kogunemispaigast Oma Saarele.
Teisipäev kulus Tiiduse hinnangul nimekate esinejate sõnavõttudele. Linnapea käis spetsiaalselt kuulamas näiteks New Yorgi linnapea Michael Bloombergi kõnet.

“Muidugi kui neid Kuressaare linnaga võrrelda, siis meie elame siin väga puhtas keskkonnas, kuid eks meilgi seisab ees arengute kavandamine säästlikumaks energiakasutuseks ja küllap arvutame välja ka selle, kui palju CO2 meie linnast keskkonda eraldub.”

Eredamalt jäi Tiidusele meelde ka California kuberneri Arnold Schwarzeneggeri etteaste. “Üks tähelepanek, mida tasub ameeriklastelt õppida, on see, et iga esinemist kasutatakse oma kodukoha reklaamiks,” nentis ta. “Kui Schwarzenegger ütles: “I’ll be back,” siis oli saal muidugi vaimustuses ja ilmselt paljud just seepärast lähevadki sinna külla,” sõnas linnapea.

Kliimakokkuleppe saavutamise juurde tulles käis Urve Tiiduse sõnul riikide esindajate vahel tõsine töö ja vaidlus. Miks konverentsile omavalitsuste esindajad kaasati, oli Tiiduse sõnul puhtalt seepärast, et maakera säästmiseks tuleb otsest käitumist ja arusaamu juurutada just tavalistel inimestel.

“Asi, mis Kuressaares konkreetselt kasvuhoonegaaside vähendamisele kaasa aitab, on uue koostootmisjaama ehitamine,” kinnitas ta. “Hakkepuidu kasutamine annab meile hea eelise selles kliimaasjas. Taastuvenergiaallikate kasutamine on kindlasti parem kui kõik naftapuuraugud lõpuni tühjaks ammutada.”

Muuhulgas valmistas linnapeale heameelt see, et kohapeal toodi palju näiteid oma kogemustest. “Indias oli näiteks tehtud vahva väike raamat, kuidas lastele selgitada, mis maakeraga toimub. Mõtlesin anda selle mõnele bioloogiaõpetajale, hea võrrelda, kuidas maakera suurte rahvaste lastele asju selgitatakse,” ütles Tiidus. 

Linnapea tõi laiast ilmast kaasa soovituse ka noortele, kes alles edasiõppimisele mõtlevad ja kellele keskkonnateemad sobivad, pöörata pilgud kliimavaldkonna poole, sest seal tööpuudust karta ei ole.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 36 korda, sh täna 1)