Prügikoguste vähenemine ähvardab taas hinnatõusuga (6)

Kudjape jäätmejaama rendileping sisaldab punkti, mille järgi võib rentnik taotleda 5-protsendilist hinnatõusu, kui jäätmekogused vähenevad aastas vähemalt sama protsendi võrra.

Sisuliselt tähendab see seda, et mida rohkem Kuressaare, Kaarma ja Pihtla elanikud oma prügi sorteerivad ja eri liiki jäätmeid erinevatesse konteineritesse viivad, seda tõenäolisemaks muutub võimalus, et firma küsib kohalikelt omavalitsustelt luba uueks hinnatõusuks.

Kudjape jäätmejaamas opereerib AS-i Veolia Keskkonnateenused tütarfirma Kudjape Ümberlaadimisjaam OÜ. Jäätmejaama omaniku Saaremaa Prügila OÜ nõukogu esimees, Kuressaare abilinnapea Kalle Koov ütles, et rentnikul on võimalik hinna muutmise taotlus esitada mitte varem kui veebruaris 2011.

Selleks ajaks on selgunud nende esimese aasta majandustulemused ehk käideldud prügi kogus, tulud-kulud ja kasumlikkus.
“Rõhutan siinkohal – [rentnikul on õigus] teha ettepanek,” sõnas Koov. “Kindlasti sellel teemal tulevikus ka hinnatõusutaotlus tehakse, kuid kinnitan, et parem sorteerimine ei tohi olla hinnatõusu aluseks.”
Tema sõnutsi on jäätmejaama rendileping Eestis sõlmitud avaliku sektori rendilepingutest üks ainulaadsemaid. Nimelt on selles fikseeritud rentniku puhaskasumi marginaal, mis on kuni 10 %.

“Rendileping sätestab, et jäätmejaama rentnik teenib kasumit vaid taaskasutatud jäätmete müügist tuleva rahaga, st jäätmete vastuvõtu hind kasumit ei sisalda,” rääkis Koov.
Hinnatõusu saab rentnik taotleda ka juhul, kui neist mittesõltuvatel põhjustel, näiteks maksude tõstmise tõttu, on oodata jäätmete vastuvõtu kulude kasvu rohkem kui 10 protsenti.

2010. aasta algusest on Kudjape jäätmejaamas jäätmete vastuvõtu hind 1740 kr/t, mis tõstab Kuressaare, Kaar-ma ja Pihtla elanikele prügiveoteenuse hinda praegusega võrreldes umbes 8% võrra.
Koovi sõnul kujunes uus hind välja tänavu suvel, kui Saaremaa Prügila otsis jäätmejaamale rentnikku. Selleks sai Veolia Keskkonnateenused, kes pakkus madalaimat jäätmete vastuvõtu hinda.

“Alates 2011. aastast baseerub jäätmete vastuvõtuhind tegelikel jäätmekäitluse kuludel, mis jagatakse läbi eelmisel aastal vastuvõetud jäätmete kogusega,” selgitas Kalle Koov.
Tema kinnitusel tagab uus jäätmete vastuvõtu hind jäätmejaama minimaalsete kulutuste katmise, st jaama omanikele, Kuressaare linnale ning Kaarma ja Pihtla vallale ei ole mingeid väljamakseid nendest summadest võimalik teha.


HINNATÕUSU TAGA ON KOLM PÕHJUST:

– Jäätmejaama ehitus maksis ligemale 45 miljonit krooni. Jäätmejaama omanik Saaremaa Prügila on KIK-ilt laenanud jäätmejaama ehituseks ca 6,5 miljonit krooni, millest 2010. aastal tuleb tasuda intressimakseid kokku ligi 200 000 krooni. Raha selleks kogutakse jäätmete vastuvõtu tasust.

– Kudjapel vastuvõetavad segaolmejäätmekogused vähenevad jätkuvalt. Kui 2008. aastal võeti vastu kokku 6868 tonni segaolmejäätmeid, siis 2009. aastal on nende hinnanguline kogus 5500 tonni. Seega vähenevad kogused tänu elanikkonna sorteerimisharjumusele juba ca 20%. Samas jäätmete töötlemise kulud pigem kasvavad (keskkonnatasud ja ladestuskulu).

– 2010. aastal alustatakse Saaremaa vana prügila sulgemisega, milleks vahendid peab samuti leidma Saaremaa Prügila.
Sulgemiskulu on umbes 35 miljonit krooni ja sellest summast peab Saaremaa Prügila tasuma 5 miljonit krooni (st 15% kogumaksumusest).

Kalle Koov

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 68 korda, sh täna 1)