Rekordhulk lund tekitas Sõrves paksu pahandust (2)

Rekordhulk lund tekitas Sõrves paksu pahandust

RUDOLF VIPP: “Viimati oli nii paks lumi 1956. aastal.”
Foto: Tiina Luks

Torgu vallavolikogu esimehe Mihkel Undresti sõnul kulub Sõrvel enda väljakaevamisele kesknädalal kõik oma alla matnud lumest mitu päeva, sest veel eile lõuna paiku olid seal elumajadki poolest saati lumme uppunud.

“Sõrve on looduse poolt saanud kõige suurema katsumuse osaliseks,” ütles Undrest Oma Saarele. Seda tunnistavat tema kinnitusel ka teedevalitsus, et sellist rekordlund pole pikka aega nähtud.
“Majade esimesed korrused on praktiliselt lume all ning hanged on pea kaks meetrit kõrged, rääkimata sellest, et taludeni viivad teed on enamikus endiselt lume all,” kirjeldas Undrest. “Inimesed räägivad, et viimati oli selline lumi 1938. aastal.”

Kuressaare traktorid tulid appi

Eile oli Undresti andmeil Sõrves Kuressaarest abistamas kolm traktorit, lisaks olid väljas kohalikud mehed oma traktoritega. “Võitleme! Olukord on hull,” kinnitas ta. Külmaga seevastu pole Undresti sõnul sealkandis muret, miinuskraadid jäävad 9 kraadi kanti. “Kuid lumega on lugu küll kriitiline, energiat ja närvi võtab see kõvasti ning lumest väljakaevamisele võib kuluda veel päris mitu päeva,” prognoosis Undrest.

Eile päeval Iide külas oma Kopli kodus pea kõhuni ulatuvat lund rookides rääkis Rudolf Vipp Oma Saarele, et mäletab samasugust “taevakingitust” 1956. aastast: “Mul sündis siis esimene tütar ja muidu poleks haiglasse pääsenudki, kuid vene sõjaväelased aitasid kividega laaditud ja kelgu moodi seadeldisega lund eest lükata.”

Ohessaare pangal Auli külas oli lumesse radade sisselükkamisega ametis Leo Tiri. Tema abikaasa Anni rääkis Oma Saarele, et kolmapäeval tuli ta 15 kilomeetri kauguselt Mõntust töölt koju kaks tundi Saarte Tehnika sahamehe järel. “Kahjuks ma ei tea ta nime, aga oleme traktorimehele väga tänulikud.”
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi teatel mõõdeti neljapäeva hommikul Sõrves lume paksuseks 41 cm, mis püstitas sealse detsembrikuu rekordi.

Eelmine Sõrve lumerekord pärines aastast 1980, kui lume paksuseks mõõdeti detsembri alguses 24 cm. Absoluutne maksimaalne lumekõrgus 59 cm mõõdeti Sõrves 1987. aasta veebruaris.

Lahtine meri naljatab temperatuuriga

EMHI ilmavaatlusosakonna juhataja Miina Krabbi sõnul on täiesti loomulik, kui ametlik ilmateade märgib Kuressaare külmakraadideks miinus viis, aga termomeeter inimese akna taga teatab hoopis –15- kraadisest krõbedast talveilmast.

“Põhjus on selles, et praegu on meri veel lahti ja jääst vaba ning ilmavaatlusjaam asub ju mere ääres Roomassaare sadamas,” selgitas Krabbi Oma Saarele. “Kui meri ära jäätub, siis hakkavad temperatuurid ühtlustuma ning ei ole enam eksitavad,” lubas ta. Seni tuleb aga paratamatult usaldada oma või naabrimehe termomeetrit.

Krabbi sõnul on infot külmakraadide suurtest erinevustest viimasel ajal palju laekunud ka EMHI-sse. “Seepeale kontrolliti kõik andmed kohapeal üle. Andurid on korras ja töötavad ilusti,” kinnitas ta.
Täiesti loogiline on Krabbi sõnul ka see, kui saare sisemaal võivad kraadid rannikuala näitudest tugevalt erineda. Näiteks eile hommikul mõõdeti Kaarmal –17 kraadi, Leisis –22 ja Roomassaares –5,2.

“Roomassaare jaama vahetus läheduses lennujaamas mõõdeti samuti –15, seega pole imestada midagi,” nentis Krab-bi, lisades, et ka Valjalast 5 km kaugusel asuvas Uue-Lõve jaamas mõõdeti neljapäeva õhtul 21 külmakraadi. “See võib täiesti nii olla, sinna mere soojamõju lihtsalt enam ei ulatu ja meri sellist nalja mängibki nende kraadidega,” muigas Krabbi.

Kertu Kalmus, Tiina Luks

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 58 korda, sh täna 1)