Digiretsept hakkab kehtima uuest aastast (1)

1. jaanuarist hakkab kehtima kahekuuline digiretseptile üleminekuperiood, teatas haigekassa. Kahekuuline üleminekuperiood kehtestatakse ravimite kättesaadavuse ja kõigi osapoolte turvatunde tagamiseks. Sel ajal saab apteek ravimeid väljastada nii paber- kui ka digiretsepti alusel.

Paberretsepti alusel saab patsient ravimi välja osta kõikidest apteekidest, digiretsepti alusel väljakirjutatud ravimeid saab osta vaid digiretsepti süsteemiga liitunud apteekidest, mis on märgistatud digiretsepti logoga.
Saare maakonna suuremad apteegid on juba digiretsepti alusel ravimeid väljastanud. Asi tahab vaid harjumist, ütles Kuressaare Turu tänava apteegi juhataja Kaja Maikov. Tema sõnul lähevad mõne tohtri kirjutatud retseptid paremini läbi, mõnega on mõningaid spetsiifilisi probleeme.

Valjala apteek on Kuressaare apteegi haruapteek. Seal pole veel ei arvutit ega internetiühendust. “Aga aega veel ju on, selle saame korda,” sõnas Maikov. Valjala apteeker Milvi Juhkam on hakkamist täis: “Kui vaja, teeme ära!” Täpsustuseks lisas ta, et üleminekuperioodil ja ilmselt mõnda aega kauemgi kehtivad ju ka paberretseptid. Teatavasti kehtivad aasta lõpus välja kirjutatud retseptid 180 päeva.

Saaremaa apteegi juhataja Evi Adamsoni sõnul neil digiretseptidega probleeme ei ole. “Kui arst on retsepti retseptikeskusesse saatnud, saame me selle kenasti kätte. Tõsi, asi tahab harjumist, sest vanemad inimesed tahavad ikka ise näha, mis paberil kirjas on.” Leisi apteek, mis kuulub Saaremaa apteegi alla, pole seni digiretseptidega veel tegelenud.

Apteeker Helju Grepi sõnul on neil arvuti küll olemas, aga pole veel programmigi. Grepp tunnistas, et on mõelnud seoses selle digivärgiga ka pensionile jäämisest. “Aga kui koju jään, siis pole alevis enam apteeki. Kui maakohas pole apteeki, siis pole mõtet kohapeal perearsti ka pidada.” Grepi sõnul tuleb väike maa-apteek praegu toime tänu sellele, et Saaremaa apteek on neid oma hõlma alla võtnud. “Kui nad mulle selle digiasja selgeks teevad, küllap ma siis ka hakkama saan.”

Paanikaks pole põhjust, arvab Kuressaare linnas tegutsev perearst Sille Väli, kes on juba digiretsepte väljastanud ja need on ka korralikult läbi läinud. Praegu tuleb veel kuni aasta lõpuni patsiendile kaasa anda ka paberkandjal retsept. Tohtril võtab digiretsepti koostamine esialgu rohkem aega, sest asi vajab harjumist. Väli sõnul teeb digiretsept elu kergemaks eelkõige just kroonilisi haigusi põdevatel haigetel.

“Nad ei pea rohu saamiseks enam iga kord ise vastuvõtule tulema, retsepti järele võib tulla nende tuttav või sugulane.” Samas rõhutas Sille Väli, et siiski tahab perearst kroonilist haiget ikka paar korda aastas ka vastuvõtul näha.
Digiretsepti puhul tuleb rohu kätte saamiseks apteegis teatada vaid haige isikukood. Kuna sama toimeainega ravimeid on väga palju, soovitab Väli segaduste vältimiseks kaasa võtta oma tavapärase ravimi pakend. “Siis on kindel, et inimene saab kätte täpselt selle ravimi, mida ta on soovinud ja seni kasutanud.”

Kihelkonna ja Lümanda perearst Ain Aus proovis eelmisel nädalal ühe digiretsepti koostada ja see õnnestus, kuid arvab, et probleeme tuleb kindlasti vanemate inimestega. “Nemad on selle uue süsteemi vastu küll umbusklikud. Seni, kuni kehtib üleminekuperiood, saavad haiged kaasa ka paberkandjal retsepti, aga mis edasi saab?” Ausi sõnul käinud varem jutt, et kehtima jäävad ka paberretseptid, nüüd surutakse aga peale ainult digiretsepti.

“Möödunud nädalal polnud mul siin mitu päeva järjest arvutit. Maal koduvisiite tehes pole arstil ka arvutit käepärast. Ja kas ma jätan haige seniks koridori ootama, kui ma kontrollin, kas retsept ikka läbi läks?” Küsimusi on Ausil palju.

“Meie riigis on kombeks kõiki uusi asju väga kiiresti ja sunniviisil peale suruda,” märkis ta, tuues näiteks e-tervishoiu, mis tema sõnul mitte ei lihtsusta arsti tööd, vaid teeb selle hoopis aeglasemaks, ja tema ei näe sellel mõtet. Paraku peab Aus tunnistama, et digiretseptil on ka palju eeliseid. “Sa võid kirjutada näiteks Narvas välja retsepti ja patsient saab selle alusel rohu kuskil maa-apteegis vabalt kätte, teatades vaid oma isikukoodi.”

Haigekassa kinnitas, et üleminekuperioodi kestel arst ühele ja samale patsiendile digi- ja paberretsepti mõlemat korraga kirjutada ei tohi. Valima peab kas paber- või digiretsepti. Haigekassa teatel peaks arst eelistama digiretsepti koostamist.

Kust osta saab?

Kuna hetkel on käimas alles pilootfaas ehk süsteemi katsetamine, ei ole kõik arstid ja apteekrid retseptikeskusega veel liitunud.
Infot selle kohta, milline arst digiretsepte välja kirjutab ja millisest apteegist nende retseptide alusel osta saab, võib vaadata digiretsepti koduleheküljelt www.haigekassa.ee/digiretsept

Sel leheküljel on ära toodud 14. detsembri seisuga Saare maakonnas digisüsteemiga liitunud apteegid:

Kuressaare Apteegi haruapteek
Kuressaares Aia tn 25
Kuressaare Apteek Turu tn 2
Saaremaa Apteek Kuressaares Lossi tn 1
Kuressaare Perearstikeskuse apteek Tallinna tn 23
Ferrumi apteek Kuressaares Tallinna tn 8
Niidu apteek Kuressaares Tallinna tn 67
Muhu-Liiva apteek Muhu vallas Liiva külas
Orissaare apteek Orissaares Kuivastu mnt 28

 


 

Digiretsept

Digiretsept on üks neljast patsiendile mõeldud üleriigilisest e-tervise teenusest (digitaalne terviselugu, digiregistratuur, digipilt ja digiretsept). Digiretsepti eest vastutab sotsiaalministeerium ja selle valmimist koordineerib Eesti haigekassa.

Digiretsept on elektrooniline ravimiretsept, mille arst patsiendile arvutis välja kirjutab. Digiretsepti ei prindita välja, vaid saadetakse arsti arvutist interneti teel otse retseptikeskusesse. Retseptikeskus on retseptide (ravimid, imikutoidud) ja meditsiiniseadmete kaartide väljakirjutamiseks ja töötlemiseks asutatud elektrooniline andmekogu.

Digiretsepti tulekuga kaob ära senine roheline retseptiplank. Apteeki ravimit välja ostma minnes ei pea inimesel kaasas olema paberkandjal infot. Selle asemel peab tulevikus apteeki minnes kaasa võtma isikut tõendava dokumendi, kus oleks peal pilt ja isikukood (näiteks ID-kaart, juhiluba või pass). Apteeker leiab retseptikeskusest patsiendi isikukoodi abil hõlpsasti üles kogu talle vajaliku info.

Erandolukordadeks, näiteks koduvisiitidel või elektrikatkestuste ajal, jääb arstile endiselt võimalus kirjutada välja paberretsept. Paberkandjal jäävad kehtima need retseptid, mis on välja kirjutatud enne digiretsepti infosüsteemi täielikku käivitumist.

Väljaostmine

Digiretsepti alusel väljakirjutatud ravimid saab kätte retseptikeskusega liitunud apteegist.
Ravimi väljaostja peab apteekrile esitama oma isikut tõendava dokumendi, millel on foto ja isikukood. Isikukoodi alusel leiab apteeker retseptikeskusest üles õige retsepti. Ka digiretseptile peab arst kirjutama toimeaine, et patsient saaks apteegis valida meelepärase ravimi talle sobivas hinnaklassis.

Kui saate arstivisiidil rohelise retseptiplangi, tähendab see, et tegemist ei ole digiretseptiga ja ravimi saab kätte igast Eesti apteegist.

Ravimite väljaostmine teisele

Digiretsept võimaldab vajalikud ravimid välja osta ka kellegi teise jaoks. Retsept peab sellisel juhul olema kas avalik või volitatud. Lisaks peab ostja teadma patsiendi isikukoodi.
Juhul kui retsepte on ootel mitu, tuleb teada ka ravimi nime või toimeainet.
Ostjal tuleb kindlasti esitada ka tema isikut tõendav dokument ning tema isikukood salvestatakse retseptikeskusse.

Patsiendiportaali kaudu saavad patsiendid määrata retseptiravimeid välja ostma volitatud isikuid. Volitatud isikute määramiseks võib saata vastava sooviavalduse ka sotsiaalministeeriumile, kes retseptikeskuse vastutava töötlejana peab patsiendi soovil määrama tema poolt retsepti alusel ravimi väljaostmiseks volitatud isikud.

Allikas: haigekassa

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 99 korda, sh täna 1)