Kas Preisimaa naasmine? (2)

Kas Preisimaa naasmine?

HIILGEAEG: Preisimaa kuningriigi alad (sinine värv) 1876. aastal Saksa impeeriumi koosseisus – see on ajal, mil Preisimaa territoorium saavutas suurima ulatuse.
Foto: Internet

Täna Preisimaad kaardil ei ole – isegi mitte Saksamaa provintsina. See nimi keelustati – alguses tegi seda Adolf Hitler, kes muutis riigi administratiivset jaotust, seejärel keelasid Preisimaa nime kasutamise II maailmasõja võitnud riigid, otsustades, et Preisimaa kui Saksa militarismi sümbol tuleb unustada. Kummalise paradoksina soovivad aga USA ja tema liitlased praegu nn vana Preisi vaimu Saksamaal taas üles äratada. Sellest kirjutab mõnevõrra iroonilises toonis Ameerika mõjukas päevaleht The New York Times (NYT).

Alustuseks tsiteerib leht 19. sajandil Ameerikas ilmunud ajakirja Harper’s Weekly. “Täna seisab Preisimaa kuningas maailma kõige võimsama armee eesotsas,” kirjutas see ajakiri 1870. aastal – see on aastal, mil just Preisimaa juhtimisel algas Saksamaa lõplik ühendamine.

Harper’s Weekly jätkas: “Võib isegi öelda, et kõik Preisimaa kuninga meessoost alamad on õpetatud relva käes hoidma ja on alati valmis lahingusse tormama.”
See oli kuningriik, mis saavutas küpsuse Friedrich II Suure valitsemise ajal XVIII sajandil, pidas anastussõdu Otto von Bismarcki ajal ning kavatses isegi vallutada seni võitmatu Prantsusmaa, et kehtestada seal oma ülemvõim.

Friedrich Wilhelm I valitsemise ajal vaadati Preisimaale kui uuele Spartale. “Iga Saksamaa põhjaosa elanik peab läbima sõjaväeteenistuse ja erandite tegemine on lubamatu,” kirjutas Ameerika ajakiri poolteist sajandit tagasi.
Saksa kindralstaap on kujunenud kõigi maailma armeede jaoks kuldseks etaloniks ning Saksa sõdureid peeti maailma parimateks sõduriteks. Iga riik, kes soovib oma armeed hästi ette valmistada, tahab, et sellega tegeleksid just Saksa ohvitserid. Saksa militarism valitses maailma ajaloos ka kogu XX sajandi esimese poole.

Noalöök Saksa militarismi südamesse

Täna pole Preisimaad enam isegi kaardil – koguni mitte Saksamaa provintsina. Selle nime kasutamise keelas Adolf Hitler, III Reichi juht, kes oluliselt muutis Saksa riigi administratiivset jaotust. Seejärel järgisid füüreri eeskuju (usutavasti küll tahtmatult) aga II maailmasõja võitnud liitlasriigid – Saksamaa nn denatsifitseerimise ja demilitariseerimise tuhinas (nn 4D-poliitika, mis määratleti Jalta ja Potsdami konverentsil) otsustasid võitjad, et Preisimaa kui militarismi kehastus peab igaveseks ajaks unustusehõlma vajuma. Kindlasti olid võitjad veendunud, et hävitades Preisimaa, annavad nad noalöögi otse Saksa militarismi südamesse.

Hirm aga säilis

Kuid hirm Preisi sõjalise vaimu ees säilis. Sõjajärgsetel aastatel räägiti tihti (ja see ei olnud naljaks öeldud), et NATO loodi selleks, et “ameeriklased kuuluksid sinna sisse, venelased jääksid välja, sakslased oleksid aga nii-öelda NATO [kontrolli] all”.

Seepärast ongi mõistetav, miks Margaret Thatcher ja François Mitterrand pärast Berliini müüri langemist, kui Saksamaa hakkas taasühinema, nii suurt lärmi tõstsid. Vaid Georges Bush vanem taipas, et Saksamaa taasühinemine on paratamatu. Seetõttu ongi paradoksaalne, et täna on just Ameerika see, kes soovib Saksamaale nn vana preisi vaimu tagasi anda!

Sõdib, kuid vastumeelselt

NYT kirjutab, et praegu sõdib Saksamaa NATO vägede koosseisus Afganistanis, kuid teeb seda vastumeelselt, sest valijate seas on see sõda väga ebapopulaarne.
Tõsi, alguses mõtles Saksamaa, et tal õnnestub oma väed peita kuhugi Afganistani rahumeelsesse nurka, kus midagi ei toimu.
Berliini poliitikud püüdsid sellele missioonile kujundada n-ö rahutagaja imago ega nimetanud oma ametlikes esinemistes seda kordagi Afganistani sõjaks. Nüüd on aga sõda jõudnud nende läveni.

Üks Saksa seersant märkis hiljuti: “Sõna “sõda” kõlab meie ühiskonnas üha valjemalt ja poliitikutel ei õnnestu seda enam maha vaikida.” Nüüd lähevad Saksa poliitikud aga erru, sest hiljuti kutsusid just Saksa sõdurid kohale lennuväe, et anda löök, mille tagajärjel sai surma kümmekond tsiviilelanikku!

Mäletab hästi minevikku

Milline paradoks – liitlased, kes kuue aastakümne vältel korrutasid sakslastele, et nad on sõjaõhutajad ja militaristlik rahvas, soovivad täna, et Saksamaa astuks taas sõtta!

Mitte ükski riiki Euroopas ei mäleta nii hästi oma minevikku kui Saksamaa. Viimased 60 aastat on saksa koolilapsi kasvatatud vaimus, et skeptiliselt tuleks suhtuda igasse mõttesse, kus esineb vaid vihje preisi sõjakusele. Olles kaotanud kaks maailmasõda ja tundes häbi holokausti korraldamise pärast, on Saksamaa lahti öelnud sõjajumal Marsi põhimõtetest, eelistades ilujumalannat Veenust, märgib NYT.

Tõsi, külma sõja aegadel rajas Saksamaa võimsa armee (Bundeswehr), kuid selle eesmärgiks oli vaid Saksamaa kaitsmine, mitte aga Afganistanis sõdimine.
Esimese ilmasõja päevil oli hetk, mil keisri agendid läkitati Afganistani, et nad veenaksid afgaane astuma sõtta Saksamaa poolel Briti impeeriumi vastu ja teeksid seda Türgi kalifaadi lippude all. See missioon polnud aga edukas. Samamoodi flirtisid sakslased afgaanidega ka vahetult enne II maailmasõja puhkemist.

Kui võtaks ühe napsu!

Täna on Saksamaa Afganistani saatnud sõjaväekontingendi, mis on suuruselt kolmas USA ja Suurbritannia kontingendi järel.
Kui kunagi soovisid kõik, et nende armeesid valmistaksid ette sakslased, siis täna märgib NYT mõnevõrra irooniliselt, et Saksa armee tegevus Afganistanis on “halvasti planeeritud, halvasti ellu viidud ja kehvasti rahastatud… USA ja Euroopa Liit peaksid nõudma, et sakslased tegutseksid efektiivsemalt.”

Paistab niimoodi, et ameeriklased, kes 60 aastat sundisid sakslasi ühinema anonüümsete alkohoolikutega, teatavad nüüd Berliinile: “Kui õige läheks ja võtaks ühe väikese napsu!”


Teadmiseks

Preisimaa (sks k Preußen) — Kesk- ja Ida-Euroopas asuvate alade ajalooline nimetus, mida võib kasutada erinevas tähenduses:
1. Piirkond, mida omal ajal asustasid preislased (siit ka nimetus) – rahvus, kes tänaseks on välja surnud. Läänemere lõuna- ja kagurannik. Keskajal vallutas selle ala Teutooni (Saksa) ordu. Hiljem hakati seda kutsuma Ida-Preisimaaks.
2. Kuningriik, mida aastast 1701 valitses saksa Hohenzollernite dünastia. Selle koosseisu kuulus esialgne Preisimaa, mida hiljem hakati kutsuma Ida-Preisimaaks, aga ka Brandenburg. Kuningriigi pealinn oli alguses Königsbergis, kuid juba mõne aja pärast viidi see Berliini.
3. Territoriaalne üksus pärast Hohenzollernite kukutamist tekkinud Weimari vabariigi koosseisus (Freistaat Preußen). Selle koosseisu kuulus suurem osa endisest kuningriigist. 1947. aastal Preisimaa kui administratiivne üksus likvideeriti. Vastava otsuse langetasid liitlasriigid, kui nad leppisid kokku II maailmasõja järgse Euroopa ümberkorraldustes.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 383 korda, sh täna 1)