Köögis ainult mehed! (1)

Köögis ainult mehed!

KÖÖGIS KOKKASID: Vasakult Urmas Raik, Ivo Lepik, Andres Smidt, Ants Kuningas, Arvo Kontkar, Neil Rüüs, Mart Puss, Tarmo Kaasik, Kaido Kaasik, Peeter Jalakas, Andres Jalakas, Rein Nettan, Olev Jakobson, Jaan Arnold.
Foto: Ursula Rahnik

Räägitakse, et koolituskeskuse Osilia kursus “Eesti mees kokkab” olevat üle ootuste populaarne. Tarvitses vaid korra lehes kuulutada ja juba esimese päeva lõpuks oli maksimumarv mehi kirjas. Teisipäeval, s.o 8. detsembril võttis Oma Saar nõuks seda imet kaema minna. Imet, et 14 meest teevad koos ühes köögis Leena Mölderi juhendamisel jõuluroogi.

Juba algus on paljutõotav. Kuressaare Linnateatri kohvikusse Remark mehi muudkui tuleb ja tuleb… Kõik kuidagi rõõmsad ja hakkamist täis. Mis sest, et enamikul ilmselt pikk ja raske tööpäev seljataga.

Kõigepealt pannakse kohalolijate nimed kirja, sest ega kokakursus ole niisama naljamäng. Kuigi meeste jaoks on kursus täiesti tasuta, peab korraldajal, Osilia keskusel paberimajandus korras olema. “Eesti mees kokkab!” saab teoks tänu Turu ülikooli projektile LEMON (Learning Communi-ties of Modern Liberal Adult Education 2009–2011), millesse saarlaste koolituskeskus on kaasatud koostööpartnerina.

Põlled ette ja START!

Leena Mölder jagab meestele põlled kätte. Mõnel mehel on tegu, et põllepaelad tagant kinni ulatuksid, aga kui väheke pingutada ja kõht korralikult sisse tõmmata, saab hakkama.
Leena hõikab, et enne kööki astumist tuleb juuksed patsi panna. Näib, et sel seltskonnal kokku on juukseid pigem vähevõitu. Ja lülitage nüüd mobiilid välja, jagab Leena korraldusi. See paneb mehed muigama. No jah, et naine ei segaks!

Siis saab iga mees kätte korralikult paberile trükitud retseptid, mille ülanurgas Euroopa Liidu tärnidega lipuke. See tähendab, et kõik, mis täna siin Remargi köögis toimuma hakkab, on kinni makstud Euroopa Liidu maksumaksjate poolt. Tore küll, et me ikka Euroopa Liitu astusime.

Täna tehakse jõulutoitu

Kursuse lõpuks peab kaunilt kaetud jõululaual olema värske salat kanafilee ja granaatõunaga, ahjukartulid, seafileerullid nelja sorti täidisega, õlles hautatud kapsad ja magustoiduks tiramisu.
Meestevägi pudeneb gruppideks. Leena vaatab oma tänaseid õpipoisse rahulolevalt. “Need siin on nii asjalikud mehed, et saavad ise kõigega hakkama,” kiidab ta.

Leenal on juba kogemus eelmisest korrast, kui samad mehed tegid samas köögis Vene toite – seljankat ja pelmeene. Veel tänagi meenutavad mehed ise, et see seljanka tulnud lõpuks välja VÄGA HEA. Ja kui nädala sees tellinud üks neist lõunaks kuskil söögikohas sama nime kandvat suppi, olnud vahe ikka märgatavalt suur. Loomulikult omatehtu kasuks.

Pelmeenid tegid mehed ka otsast lõpuni ise valmis ja see töö polnud üldsegi nii keeruline ja tüütu, kui kaupluses sügavkülmas kössitavat pelmeenipakki vaadates ehk tundub. Igatahes räägivad mehed, et pelmeene viidud koju kaasadelegi maitsta ja hinnang olnud kiitev.

Mehed tegutsevad… Köök on mõnusat madalatoonilist suminat täis. Leena käib ringi ja teeb märkusi või vastab küsimustele. Jagab nõuandeid, kust saab osta kõige paremaid kuivatatud kirsse, kuidas seedermänni seemneid kuumutada, missugune õlu sobib kapsa hautamiseks kõige paremini, mismoodi küüslauku ahjus küpsetada.

Vaatan ja imestan, et need mehed oskavad kokanuga juba päris koka moodi kasutada. Leena sõnul saanud mehed eelmisel korral seda tublisti harjutada, sest seljanka eeldab teatavasti palju hakkimist.

Piltnik luusib ringi ja teeb pilte. Ajakirjaniku käest küsib üks nobenäpp: “Kas tahad oma köögis ka sellist pilti näha?” Küsija mõtleb seda, et nii palju mehi korraga ühes köögis. Peaks ju vastama, et tahaks küll, aga hakkan keerutama, et köök liiga väike ja mehi oleks nagu liiga palju…

Käib töö ja vile koos

Vilet küll ei kosta, aga mida aeg edasi, seda kõvemaks keerab jutusumin. Tüürime sinna, kust kostab ägedat kopsimist. Kaks tursket selli on ametis liha puhastamise ja vasardamisega. “See siin on sisefilee. Üritame siit kelmed kätte saada,” seletab Neil Rüüs. Lisab, et tema kodus on juba selgeks tehtud, et tänavu tulevad jõulud teisiti – jõuluroad teeb pereisa! Neili sõnul lipsanud tal täitsa kogemata suust, et täna tehakse kokakursustel jõuluroogi. No ei vedanud mehel!

Rein Nettan on vasaramees. Muudkui tok-tok ja uus filee lauale. Juba tulebki Urmas Raik kausiga. Esimene täidis, mis lihale maandub, on valmis. “Siin on röstitud seedermänni seemned, kohupiim, päikesekuivatatud tomatid,” räägib mees ja ütleb, et kohe-kohe on tema meeskonnal valmimas ka täidis sinihallitusjuustust ja päikesekuivatatud tomatitest. Olgu lihamehed agarad vasardama.

Leena kiikab lihameeste tööd ja pole rahul: “Selle täidiseseguga tuleb ühtlaselt määrida kogu filee ja siis rulli keerata.” Mehed on omaenese tarkusest pannud täidise ühte paksu viirgu filee keskele.
Kartulimehed Mart Puss ja Ivo Lepik valmistavad tuhlid ette ahju panekuks. Pesevad hoolega ja siis kuivatavad. Koorimine polevat enam moes, sest just selle koore all olevat kõik kõige paremad vitamiinid. Kartulid lõigatakse pikuti sektoriteks, pritsitakse õliga üle ja siis ahju küpsema.

Kapsapoti ääres peab valvet Peeter Jalakas. Mitte see Saare Kaluri kõva asjamees, vaid tema nimekaim. See Peeter ütleb, et tema hoiab riiki ülal – on pensionär. Kokakursustele tuli huvist. Süüa on teinud enne ka. “Kui kõht on tühi, tuleb ju teha,” sõnab mees. Kapsapoti kõrval on Saku porter. Seda, et kapsaid õlles hautatakse, Peeter enne kuulnud ei ole ja nüüd on täitsa põnev, mis sest asjast välja tuleb.

Salatimeistrid tegutsevad tasa ja targu. Kanafilee on juba ahjus küpsemas, nüüd tuleb kõik eri sorti rohelised salatid (jääsalat, rukola, frisee, lollo rosso) Leena käsul näppude vahel peeneks rebida. Sest salatit ju noaga ei lõiguta! Andres Smidt kougib oma mehiste näppudega granaatõuna seest seemneid, Arvo Kontkar puhastab ja peenestab greipi. Suured salativaagnad on täitumas, need näevad juba praegu välja üleannetult lõbusad ja värvilised.

Seltskond, kelle hooleks on magustoidu, tiramisu valmistamine, on kokku sattunud eriliselt jutukas ja naljalemb.
“Näete, need sõrmed siin, mis alles äsja olid koos õli ja määrdega, teevad nüüd magussööki – tiramisu’t,” lõõbib Jaan Arnold. Tarmo Kaasiku tööks on seejuures kanamune puruks peksta. “Üks karbitäis otsas, teine käsil,” naerab mees ja lisab, et tunneb end siin ülimalt hästi. Justkui kodus. Kui munad korralikult vahtu löödud, segavad mehed sinna sisse mascarpone, suhkru, vahukoore ja muud head-paremat. Jaan tõstab selle ilusa valge segu pokaalidesse.

“Mis asja te teinud olete? Miks nii palju pritsmeid pokaaliservadel?” pole Leena rahul. Mehed lohutavad, et küll nemad juba oskavad asja parandada. Kui kõik tiramisu komponendid kaunis pokaalis kihiti, on vaatepilt ütlemata kaunis. Need mehed, kes olnud ametis soolaste toitudega, käivad nüüd kordamööda magustoidulaua juures uudistamas ja uurimas. Et mismoodi seda võõrapärase nimega magustoitu siis õigupoolest tehakse. Äkki peaks kodusele jõululauale ka tegema!?

Köögis levivad isuäratavad lõhnad

Kui kartulid ja liha ahjus ja kapsad pehmed, on pisut aega hinge tõmmata. Ikkagi raske töö tehtud. Mehed joovad kohvi ja juttu jätkub kauemaks. Tulgu veel keegi väitma, et ainult naised võivad lõpmatult lobiseda!
Kui Leena siis lõpuks ahjuukse avab, täitub kogu köök nii isuäratavate lõhnadega, et… Mehed on ringis ümber ahju. Kui ilusad pruunid kartulid! Ja liharullid – need on ju ka täitsa ilusad tulnud. Ja kapsal on õllest sihuke jõuluselt vürtsikas maik man. Peab kodus ka proovima.

Pisut eemalt takseerib kogu seda melu Valjala vallavanem Kaido Kaasik. Tema on täna kokakursusel esimest korda, aga oleks tulnud juba eelmisel korral, kui oleks vaid teadnud. Ega vallahärra nii väga võhik toidutegemisel olegi. “Kodus on süüa tehtud küll!” sõnab ta. Meenutab, et vene kroonus olnud neil käes ainult hapukapsas, sibul ja poslamasla (rafineerimata päevalilleõli – toim) ning sellest osanud nad valmis vaaritada lausa kuningliku õhtusöögi.

Viimasel ajal, kui Kaasik on olnud ka kõva jahimees, on ta koduses köögis spetsialiseerunud rohkem ulukilihale. Ja täitsa hästi tulevat välja. Tema arvates tuleks Saaremaal rõhuda just rohkem kohaliku tooraine kasutamisele. Seepärast talle meeldib telekast vaadata Jamie Olivier’ kokasaateid.

“Et saarel on lambaliha suur defitsiit, see on küll patuasi,” arvab mees ja lisab, et nemad seal Valjalas on püüdnud lammast propageerida näiteks Jööri folgil. Kokakursuse võiks ju ka Valjalas korraldada, sest neil on alevikus mitu täitsa korraliku sisustusega nüüdisaegset kööki olemas. Selle peale peaks täitsa mõtlema, arutleb vallavanem.

Laud on kaetud

Kohvikuruumis on jõululaud juba kaunilt kaetud. Mehed on agaralt ametis valminud toitude serveerimisega. Vaagnad saavad lisaks isuäratavale sisule ka värvirikkad garneeringud. Süüdatakse küünlad. Mehed võtavad põlled eest ja tõmbavad ontlikult sõrmedega läbi juuste. Siis istutakse lauda.

Leena ja Ursula Rahnik, kes on täna esindamas Osiliat, on kuskilt välja võlunud paar veinipudelit. Sest piduliku jõuluõhtu söömaaja juurde kulub üks klaasike veini ikka ära. Meestekambast kostab heakskiitvat suminat. Paistab, et selle aktsiooniga on kursuse korraldajad täkkesse pannud.

Lauas arutavad mehed, et sellist kursust, mis mõeldud otse ja ainult meestele, pole siinmail enne olnudki. Mart Pussile meenub, et ükskord olla ikka olnud ametikoolis üks terariistade teritamise kursus…
Jõuluroad maitsevad ülihästi. Ikkagi ise tehtud ja hästi tehtud. Juttu jätkub meestel ka. Räägitakse toidutegemisest, autodest, sekka mõned pikantsed anekdoodid. Viimaste kohta tuletatakse ajakirjanikule meelde, et need pole lehte panemiseks.

Laua otsas arutatakse Leena Mölderiga, et kui ikka teeks sellele kokakursusele ka jätkukursuse. Siis muidugi mitte enam Euroopa maksumaksjate raha eest. Jaan Arnold ütleb, et pole probleemi. Tema ja ilmselt ka mõned teised selles lauas istujad oleksid küll nõus kursuse osamaksu ka omast taskust maksma. Leena, kes on ennegi taolisi kokakursusi juhendanud, oleks nõus. Aga seda, et tema köögis kokkavad ainult mehed, seda polevat varem olnud. Need mehed Leenale meeldivad.  

Ajakirjanduse esindajad seavad end minekule, sest siis saavad mehed pidulauas vabamalt ka selliseid jutte puhuda, mis lehte ei sünni panna. Nende neljateistkümne mehe naistele teadmiseks, et seda, mis kell sel õhtul kokakursus lõppes, ei tea mina mitte. Ausalt ei tea. Aga eks neil seal aega ikka läks, sest köök tuli ju veel korda teha ja laud koristada ja nõud pesta…


TEE JÄRELE!

Värske salat kanafilee ja granaatõunaga

Läheb vaja :
½ väiksemat kauna tšillit
1 spl seesamiseemneid (röstitud)
2 tk kanafileed
erinevaid rohelisi salateid (jääsalat, rukola, frisee, lollo rosso)
1 karp kirsstomateid
1 kurk
1 väike melon
1 granaatõun
1 pk seedermänniseemneid (röstitud)
natuke palsamiäädikat
õli

Tee nii:
1. Haki tšilli väikesteks tükkideks, sega mee ja röstitud seesamiseemnetega.
2. Võta foolium ja aseta sellele kanafilee, määri eelnevalt valmistatud seguga kokku ja keera fooliumisse.
3. Küpseta ahjus 20–25 min 180 kraadi juures, lase jahtuda ja viiluta.
4. Rebi kõik rohelised salatid kaussi tükkideks.
5. Tükelda kirsstomatid, värske kurk ja melon.
6. Puhasta granaatõun.
7. Rösti kuumal pannil seedermänni seemned.
8. Sega palsamiäädikas, mesi, pähklivõi, sool ja pipar ning hakka tasakesi lisama õli.
9. Vala kaste salatile.
10. Kaunista salat kanarulliviilude, pähklite ja granaatõunaseemnetega.


Ahjukartul

Läheb vaja:
koorega kartuleid (korralikult pestud)
õli
küüslauku
meresoola

Tee nii:
1. Pese kartulid ja lõika sektoriteks, kuivata.
2. Vala õli vormi ja pane ahju.
3. Kui õli on kuum, pane kartulid vormi.
4. Sega aeglaselt ja mõne aja pärast lisa küüslaugurosetid.
5. Kui kartul on valmis, maitsesta soolaga, kui soovid, ka ürtidega (näit estragoniga).

Täidetud seafilee

Läheb vaja:
Seasisefileed
1. täidiseks päikesekuivatatud tomateid ja sinihallitusjuustu
2. täidiseks porrut, musti ploome, aprikoose
3. täidiseks toorjuustu maitserohelisega, jõhvikaid
Kastmeks: valget veini, liha küpsetamisel tekkinud leent, 2dl 35% rõõska koort.

Tee nii:
1. Haki täidised ja sega.
2. Tee lihale horisontaalne sisselõige ja keera liha lahti nagu raamat.
3. Vasarda liha kahe kile vahel õhemaks.
4. Määri täidis ühtlaselt lihale ja keera rulli.
5. Küpseta ahjus 150 kraadi juures, kuni sisetemperatuur on 75 kraadi.
6. Lase lihal pärast ahjust võtmist 10 min seista.
7. Lihaleemest valmista kaste – kõigepealt vala potti valge vein ja keeda, kuni jääb järele pool kogusest; lisa lihaleem ja rõõsk koor, vajadusel maitsesta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 872 korda, sh täna 1)