Oma saare mees Kabulis: Minu teine Helmandi külastamine (1)

Oma saare mees Kabulis: Minu teine Helmandi külastamine

 

Otsustasin veel enne jõule Helmandis ära käia, põhjusi selleks oli lausa mitmeid: 19. novembril kinnitati Karzai uuesti presidendiametisse, novembris vahetus Eesti kompanii, 1. detsembril avaldas USA president Obama oma strateegia lisavägede saatmise osas ning minu viimasest Helmandi-käigust oli möödas juba pea neli kuud.

Esimene asi, mida ma Helmandi “pealinnas” Lashkar Gah’s lennukiga maandudes märkasin, oli ilm – sombusele ja pilvisele Kabulile vastandina säras seal päike ja ilm oli kahtlemata palju soojem. Seda küll vaid päevasel ajal, sest õhtud olid ka Helmandis päris külmad.

Peamise aja veetsin ma Ühendkuningriikide juhitavas provintsi ülesehitusmeeskonnas (PRT), kus kohtusin nii sõjaväelaste kui ka tsiviilekspertidega. Kui ma augustis PRT-d külastasin, siis oli mul niivõrd palju kohtumisi kokku lepitud, et ühel hetkel ei suutnud enam saadavat infot vastugi võtta.

Seekord olin oma programmi meelega natuke lühemana ette valmistanud, mis andis rohkem võimalusi inimestega ka niisama suhelda ning oma peas mõttekilde süstematiseerida ja kokku panna. Kabulis oldud aeg on just seda viimast üsna palju õpetanud – pole mõtet lihtsalt infot koguda, kui pole aega seda seedida.

Arengud kulgevad õiges suunas

Kohtumised nii Eesti, Ühendkuningriikide, Taani kui ka USA sõjaväelaste ja tsiviilekspertidega andsid mulle taas kord kinnitust, et see, mida Helmandis tehakse, läheb õiges suunas. Loomulikult võib alati kritiseerida, et arengud on liiga aeglased, osa alasid Helmandis on üldse katmata jne. Kuid see kriitika ei ole minu arvates õigustatud, sest oluline on järjepidev strateegiline edasiminek. See võtab küll aega, kuid samas tuleb arvestada Helmandi väga keeruliste oludega.

Helmandis on edu saavutatud mitmes valdkonnas – nagu moonikasvatuse vähendamine, julgeoleku suurendamine, laste kooliskäimine jms. Neid punkte rõhutas ka Helmandi kuberner Mangal, kellega kohtusin tema kontoris (fotol). Üks huvitav seik selle kohtumise juures oli see, et kohal oli ka ajakirjandus – vähemalt viis ajakirjanikku ja üks kaameramees.

Hiljem, kui jutuajamised kuberneriga ja intervjuud ajakirjanikega olid tehtud, küsisin viimastelt, et mitut ajalehte nad siis esindavad. Vastuseks oli 26! Ja nii sattuski minu pilt koos kuberneriga ka ingliskeelsesse ajalehte Outlook Afghanistan.
Kogu mu reis Helmandisse oli väga kasulik ja ka vajalik. Siinkohal ei saa ma jätta tänu avaldamata PRT juhtkonnale ja kõigile tublidele töötajatele, Eesti kontingendi ülemale ja tema abile ning muidugi ka kuberner Mangalile ja tema kontorile.
Järgmisel Helmandi külaskäigul õnnestub mul ehk käia ka seal, kus asub enamik Eesti sõdureid.


Kauneid jõule kõigile Eesti Vabariigi Erimissiooni Afganistanis poolt!

Ma loodan, et selle veeruga olen suutnud anda natukenegi edasi seda, mida Kabulis või Helmandis näha on olnud. Mõnikord on need kogemused olnud rõõmsad, mõnikord naljakad, kuid mõnikord ka väga kurvad. Iga edusamm, mis on Eesti või mõne muu riigi kaasabil saavutatud, toob silmisse lootusekiire.

Samas teeb iga kaotus Afganistanis meele mustaks, olgu see raskesti haavata saamine või koguni surm. Oleme oma kadunud sangaritele mõeldes lubanud, et me ei unusta neid – mõtleme neile siis ka jõulude ajal. Ning mõtleme ka neile sõduritele, kes jäävad pühadeks Helmandisse oma missiooni täitma. Head sõduriõnne neile ja lootusrikast uut aastat kõigile!

Tanel Sepp

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 66 korda, sh täna 1)