Aasta ema ja aasta isa jõulutervitus (4)

Aasta ema ja aasta isa jõulutervitus

Aasta ema Marit Tarkin ja aasta isa Peeter Paomees.

Aasta ema jõulutervitus

“Emme, palun näita, milline päev täna on?” küsib mu väike 3-aastane tütar ja jääb ootusärevalt ootama, unustades, et hommikul ta juba avas ühe jõulukalendri akna… Aga pärast päevaund on taas uus algus ja ootamise õppimine ongi raske. On öeldud, et kui jaksate imestada, on teiega kõik korras. Lapsed on siin parimad teejuhid. Üllatuge, uskumatu, mida ümberringi avastada võib…

Tegelikult on jõulud meile, põhjamaalastele, suur kingitus. Kui mitte muul ajal, siis pühade ajal oskame enamasti siiski aja maha võtta ja perekeskis olla. Unustame küberilma, kiiruse ja töö ning naudime lähedaste lähedal olekut… Armas. Ja rohkem polegi vaja. Anton Hansen Tammsaare ütles eelmise sajandi alguses, et ei ole meil kasu eurooplusest, kui meil ei ole endale igiomast, ürgset ja jäävat.

Sajand hiljem räägime täpselt samadest asjadest. Ei sobi meie loomusega ameerikalik pood-lemishullus, kirevad kingitused ja pealiskaudsus. Eestlase jõul on olnud teistsugune. Vanaema jõulumakid ja vanaisa jutustatud jõululood, põrandale laotatud põhud ja isemeisterdatud ehted kuusepuule. Ja mulle tundub, et seal kaugel ääretuses on kõik, kes siit läinud, meiega ja tunnevad rõõmu, et meie siin ei virise, vaid oskame hoida olulist, mis meil on, endale kalleid!

Aega on meil kõigil siin elus võrdselt – 24 tundi ööpäevas. Armsad saare naised, hoidke oma mehi, vaadake, kui muhedad nad on! Kallid mehed, kindlasti ei ole kellelgi nii toredat naist kui teil kodus. Ja armsad emad, selle aja päevast, mis te pühendate lastele, abikaasale ja kodule, saate tuhatkordselt tagasi!

Ühel päeval piilus aknast sisse päike ja õrn lumekiht kattis maa, täna tuiskas taevast alla lund, loodus haarab, paneb end jälgima ja üllatab. Sellel maal on saarlased kõndinud pikka aega, imeline on see maa…
Kaunist jõuluaega!

Marit Tarkin
aasta ema 2009


Aasta isa jõulutervitus

Olid 60-ndate lõpuaastad. Õppisin algklassis. Ootasin nääriaega ja näärivana. Olid ju sel ajal söögid teised, kuusk oli pühadeks tuppa toodud ning lumi oli enamasti maas! Kuigi tol ajal ei tohtinud pühi pidada, tehti seda ikkagi. Nendest lihtsalt ei räägitud. On eredalt meeles, kuidas sain kingituseks triibulise kampsuni, millel kõrge allakeeratav krae, ja soojad paksud labakindad. Olin väga õnnelik. Mäletan sedagi, et tegime ise tanguvorste: enne nääripühi otsiti soolikapütt välja ja pandi tangud tulele. Mina aitasin neid emal soolikasse ajada.

Loomulikult ootan praegugi jõule. Ka lumest unistan ikka samamoodi kui 40 aastat tagasi. On aja mahavõtmise päevad, mil leitakse aega arutlusteks ja mõtlemiseks. See on vaikne, rahulik, omaette ja pere keskel olemise püha. Siis tulevad noored-vanad pikemaks või lühemaks ajaks koju. Korraldame ühise kuusetoomise ja -ehtimise. Naispere toimetab köögis. Töödest tehakse vaid kõige hädapärasemaid. Käime kirikus ja surnuaial esivanemate haudadel. Eks igal perel ole oma traditsioonid ja ettevõtmised. Loodan, et need kõik korda lähevad.

Soovin kõigile head tervist. See on olulisim, kõik muu on lahendatav. Kuid lisaks sellele heatahtlikkust meie ümber ja meie sees. Et oskaksime näha ja väärtustada lihtsaid pisikesi asju. Et leiaksime aega iseendale, oma lähedastele. Et vähemalt kord aastas ei oleks meil rutt, et oleks mahti vaadata tagasi ning samas mõelda tulevikule. Rahulikult. Vaikselt.
Lumist jõuluaega ja meeleolukat aastavahetust!

Peeter Paomees
aasta isa 2009

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 113 korda, sh täna 1)