Pressiülevaade: Gazpromi monopol võib peagi olla möödanik (2)

Pressiülevaade: Gazpromi monopol võib peagi olla möödanik

Foto: Internet

Möödunud nädalal hakkas tööle gaasijuhe Türkmenistan–Usbekistan–Hiina, teatavad ajalehed. Kuna seni on Kesk-Aasia gaasi eksporditud vaid läbi Venemaa, kirjutavad lehed, et uus gaasijuhe võib oluliselt mõjutada Gazpromi huve.

Samas märgitakse, et löögi alla on sattunud ka Euroopa Liidu huvid, kuna ohus on kavandatava gaasijuhtme Nabucco saatus. Seda teemat käsitledes meenutab press sedagi, et Türkmenistanis on suuri probleeme inimõigustega, ja kutsub lääneriikide liidreid mitte loobuma demokraatlikest põhimõtetest.

Ameerika liberaalne päevaleht The New York Times kirjutab, et läinud nädalal avati pidulikult gaasijuhe, mida mööda liigub Hiinasse Türkmenistani maagaas. Eksperdid selgitavad: Hiinal on õnnestunud kõigutada Venemaa monopoli maagaasijuhtmete osas, sest Hiina energeetilised projektid pole seotud strateegiliste eesmärkidega, mis muudavad Venemaa närviliseks.

Lääneriigid omakorda nõuavad endale Kesk-Aasias lennuväebaaside rajamise õigust, mis tekitab Moskvas hirmu. Lisaks on Gazpromile kõige tähtsam säilitada Euroopa gaasitarnete monopol, Hiinasse Venemaa gaasi juhtmete kaudu seni veel ei tarnita.

Esimene gaasijuhe, mis transpordib maagaasi Kesk-Aasiast Hiinasse, näitab, et endiste Nõukogude vabariikide jaoks omab Peking üha kasvavat tähtsust, kirjutab Briti majandusleht The Financial Times. Türkmenistan nõustus Hiinasse tarnima kuni 40 miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas – see on peaaegu pool riigi aastatoodangust. 

“Sel projektil on lisaks kommertslikule ja majanduslikule tähtsusele veel ka poliitiline väärtus,” tsiteerib leht Türkmenistani presidendi Gurbanguly Berdimuhammedowi (fotol) sõnu.
Uus gaasijuhe mitte ainult ei õõnesta Vene monopoli maagaasi transportimisel Kesk-Aasiast, vaid see annab ka löögi Euroopa Liidu plaanidele saada Türkmenistani gaasi uue, veel kavandamisel oleva Nabucco gaasijuhtme kaudu läbi Türgi, arvavad Briti majanduslehes ilmunud kommentaari autorid Isabel Gorst ja Geoff Dyer.

Türkmenistani maagaas võttis suuna itta, Moskvat tabas kaotus, kirjutab Itaalia ajalehes La Stampa Marco Sodano. Autor informeerib lehelugejaid, et möödunud esmaspäeval kohtusid Türkmenistanis asuvas Samandepe gaasileiukohas Hiina liider Hu Jintao, Türkmenistani valitseja Berdimuhammedow, Kasahstani president Nazarbajev ja Usbekistani president Karimov – kogu Šanghai rühmitus, kui vaid Kremli esindaja välja jätta.

Juba mitme aasta vältel võib Venemaa ja Türkmenistani suhetes täheldada pingete kasvu, jätkab kommentaator. Aprillis lõpetas Türkmenistan gaasitarned Gazpromile. Põhjus jäi selgusetuks. Samal ajal käis täie hooga Kesk-Aasiast Hiina lääneossa Xinjiangi Uiguuri autonoomsesse piirkonda suunduva gaasijuhtme ehitus.
Aastaks 2015 võivad tarned selle juhtme kaudu kasvada kuni 40 miljardi kuupmeetrini: sellest 30 miljardit läheb Hiinale, 10 miljardit Kasahstanile. Pekingile on oluline nii väärt tarnija kui ka võimalus arendada kõnealust autonoomset piirkonda, et vähendada sealseid hiinlaste ja uiguuride vahelisi rahvuslikke pingeid.

Türkmenistan on teatanud, et on valmis maagaasi tarnima kellele iganes, ja kui valmib gaasijuhe Nabucco, tekib ka reaalne võimalus Moskva mängust välja jätta, rõhutab Itaalia ajaleht. Kuid samas näevad analüütikud siin Euroopa jaoks ka võimalikke riske. Vene panga Uralsib peastrateeg Chris Weafer ütleb: “Kui nõudlus Euroopa siseturul kasvab, võib juhtuda, et Gazprom ei suuda seda lähiaastatel omaenda jõududega rahuldada, kuid Türkmenistani gaas on juba Hiinale maha müüdud.”

Türkmenistan töötab veel ühe unistuse ellu viimise nimel: kõne all on gaasijuhe Tapi, mis peaks kulgema läbi Afganistani, Pakistani ja India territooriumi, teatab Itaalia ajaleht lõpetuseks.

Kas kavandatav leping Euroopa Liiduga aitab ka turkmeene või on demokraatlik Lääs huvitatud vaid Türkmenistani gaasist? Säärase otsekohese küsimuse esitab Londoni päevalehe The Guardian vaatleja Sonia Zilberman, analüüsides kavandatava gaasijuhtme Nabucco tulevikuväljavaateid. Kõigile on teada, et Türkmenistan on riik, kus inimõiguste olukord on maailma üks kehvemaid. Samas jääb mulje, et Euroopa on meeleldi nõus tegema Türkmenistani gaasi nimel nn euroopalike väärtuste osas järeleandmisi, kirjutab Zilberman.

The Guardian jätkab: Euroopa Liit on Nabuccost huvitatud, soovides vabaneda energeetilisest sõltuvusest Venemaast. Kuid alates 1991. aastast, kui Türkmenistanis tuli võimule Nyýazow, on seal inimõigusi julmalt jalge alla tallatud. President Berdimuhammedowi ajal pole olukord sugugi paranenud: sõltumatut ajakirjandust ei eksisteeri, teisitimõtlejate korralekutsumisel praktiseeritakse kollektiivset karistamist, arreteerides ka süüdistatava sugulasi ja tuttavaid, mis on tänapäeva Türkmenistanis üpriski tavapärane.

“Sellise karjuva ebaõigluse taustal võivad Euroopa majanduslikud investeeringud tunduda kas eemaldumisena oma traditsioonilisest poliitikast (loe: nn euroopalikest väärtustest) või kui [uus] võimalus,” arvab ajakirjanik.

Kui Euroopa Liit suhetes Türkmenistaniga taganeb oma põhimõtetest, siis määrib ta oma renomee, eelistades demokraatlikele vabadustele majanduslikku kasu. “Türkmenistani võimudega peetavate kõneluste päevakorda tuleks lülitada inimõiguste teema ja luua majandussuhted selle riigiga vaid juhul, kui inimõigused on seal tagatud,” soovitab Briti ajalehe vaatleja.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 42 korda, sh täna 1)