Ajakaja: Elamisest ja elamisest (3)

Juhtusin nädalavahetusel kuulama Vikerraadiost, kui Fred Jüssi kõneles “väärtuslikust mittemidagitegemisest” – lõkkest ja tulle vaatamisest metsas, jõevoolu jälgimisest, pilvede vaatamisest tundide kaupa ja mitte midagi mõeldes. Väärtuslik mittemidagitegemine – rõõm hetkest, tundmisest… Täna, lumisel teel, kuid ka mujal. Kus iganes ja millal iganes. Ka homme, ülehomme…

Kui sageli anname me endale sellist kvaliteetaega? Kui sageli meile üldse tuleb pähe mõte sellist väärtuslikku mittemidagitegemist lubada?
Toimekad praktikud tõstavad siin kindlasti häält, et kuidas siis söök lauale saab ja raha teenitud ja elu elatud… Tean kohe kindlalt kümneid, kui mitte sadu inimesi, kes väidavad, et nende elu on ilma töötegemiseta tühi ja mõttetu. Kes tõusevad varavalgel, et luua midagi, toota midagi – raha, asju… Saavutada midagi – karjäär ja kuulsus –, ja kes kuulsa loodusmehe filosoofilise mõtiskluse liigitavad kindlasti laiskuse propageerimise lahtrisse.

Kuid teisalt, kui me vaatame oma tegusat ja tormakat elu, kas me oleme sellega siis rahul? Jah, me teeme tööd ja näeme vaeva ja loobume “väärtuslikest mittemidagitegemistest”, pidades seda laiskuseks, kuid kas me oleme leidnud oma armastuse, rahu ja rõõmu sellest rügamisest?
Olen alati imetlenud Idamaades levinud mediteerimise kunsti. Selles on müstilist energiat ja rahu, kuid see on ka teine kultuuriruum ja meile kauge ja võõras. Ja skeptikud ütleksid selle peale, et vaata, kui vaeselt nad seal elavad. Seepärast elavadki nii, et piisavalt tööd ei tee ja kogu aeg mediteerivad…

Siiski, olen ka kodumaal kohanud inimesi, kes on hakanud rohkem elu ja elamise ja eksisteerimise mõtte üle arutlema ja mõtisklema. Aga paraku on need inimesed jõudnud faasi, kus on seistud silmitsi surmaga – pärast rasket haigust või õnnetust või operatsiooni tuleb alles see tunne ja teadmine, et äkki on elamise väärtus siiski tasakaalus, tasakaalus tegemise ja mõtiskluse vahel.

Jõulud on meie kultuuriruumis endasse vaatamiseks ja järelemõtlemiseks. Aeg oma igapäevase elu korraldamise asemel vahelduseks ka lihtsalt elamisele keskenduda. Äkki ka aeg “väärtuslikuks mittemidagitegemiseks”?

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 37 korda, sh täna 1)