Hooldusravil olijad on nõus ka oma ravi eest maksma

Hooldusravil olijad on nõus ka oma ravi eest maksma

NAGU KODUS: Vaiki sattus hooldusravi osakonda tagasi vaid paar päeva pärast kojujõudmist. “Tegin ühe valesammu ja kukkusin käeluu katki,” räägib ta. Hooldusravi osakonna juhataja Piret Sarjas ütleb, et peamised hädad, mille tõttu nende osakonda jõutakse, on ajuinsuldid ja ajuinfarktid ning erinevad haavad.
Foto: Peeter Kukk

Kuressaare haigla hooldusravi osakonna patsiendid on nõus hooldusravi eest uuel aastal vajadusel ka ise maksma. “Kui pensionist ikka välja tuleb, sest tervis on rahast tähtsam,” kinnitasid nad.

Haigekassa kehtestatud ja uuest aastast kehtima hakkav ligikaudu 100-kroonine omaosalus hooldusravi päeva eest tasumisel on esmapilgul küll suur, kuid patsiendid ütlevad, et oleksid nõus maksma, kui tõesti peab, sest üksinda kodus nad toime ei tule.

“Kindlasti on see odavam, kui sõita taastusravile Haapsallu,” arutles ratastoolis istuv Ants, kes on hooldusravi osakonnas 27. novembrist. “Mul oli algul natuke kõhe tunne siia tulla,” rääkis mees, lisades, et kindlasti oli see teadmatusest, “aga nüüd teen karkudega juba esimesi samme.”

“Surijate osakond see igal juhul ei ole, siin aidatakse hoopis jalule,” arvasid ajakirjanikuga rääkinud patsiendid. Aare näiteks ütles, et hooldusravita oleks tulnud tema jalg amputeerida ka pealtpoolt põlve.
“Nüüd jäi põlveliiges alles,” kiitis mees, kelle tervisel hakkab edaspidi kodus Saklas silma peal hoidma koduõde. Aare sõnul on proteesimeister temalt mõõdud juba võtnud ja niipea kui haav on paranenud, saab hakata ka kõndimise peale mõtlema (karkudega käimise on ta osakonnas selgeks õppinud).

Hooldusravi osakonna juhataja Piret Sarjas lisas, et tulemus saab tulla vaid siis, kui patsient on koostöövalmis, ja seda nende osakonnas olevad inimesed enamjaolt ka on.
Hooldusravil saab patsient ühtjärge olla haigekassa poolt lubatud aja ehk 28 päeva. Haigusest tingitud ja suurema õendushoolduse vajaduse korral kuni 60 päeva.

Puuginakkuse järgselt esimest korda hooldusravi osakonnas olnud Vaiki Kärla vallast jõudis kodus olla vaid nädalapäevad. Kuna ta ei osanud käimistoega õiget sammu võtta, kukkus ta katki käeluu. “Ütlesin neile kirurgias, et lähen tagasi oma koju,” rääkis Vaiki, kelle arvates on osakond vajalik juba ka seetõttu, et osakonnas sunnitakse ja suunatakse patsiendid liikuma. “Kodus oleks ma kindlasti siruli maha jäänud,” usub ta.

Vaiki palatikaaslane Silvi märkis, et kodus oleks ju kõigil parem, kuid haiglas saab vajalikku ravi ja haavahooldust. Siin pestakse ja vahetatakse voodipesu iga nädal, kolm korda päevas on soe söök ning toidud on iga päev erinevad. “Siin kõik hoolitsevad nii kenasti meie eest,” ei olnud naised palatis nr 6 kiitusega kitsid.

Piret Sarjas ütles, et peamised hädad, mille tõttu nende osakonda jõutakse, on ajuinsuldid ja ajuinfarktid ning erinevad haavad. Samuti vajavad hooldusravi patsiendid, kellel on haigusest taastumiseks vaja pikemat aega, kui aktiivravi seda võimaldab.

Sarjase sõnul püütakse praegustes oludes saavutada optimaalseid tulemusi, sest päris euroremont ootab alles ees. Üheks mureks on näiteks aknad, mis tuult läbi lasevad, nii et palatid kipuvad jahedaks minema. “Aga siis võtame mitu tekki peale,” oli Vaiki optimistlik.


Hooldusravi

Õendushoolduse e hooldusravi teenuse eesmärk on patsiendi väljakujunenud tervisliku ja funktsionaalse seisundi säilitamine ja võimalusel parandamine, stabiilses seisundis haigete pikaajaline ravi ja toetamine, inimese ettevalmistamine hooldusasutusse või koduhooldusele suunamiseks.

Hooldusravi sisaldab õendushooldusteenuseid (sh isikuabi ja funktsioone toetava taastusravi elemente), mille eesmärk on saavutada patsiendi parim võimalik toimetulek igapäevase eluga.
Eestis alustati hooldusravi statsionaarse teenuse osutamist 2001. aastast, koduõendusteenuse osutamisega alustati 2003. aastast.
Allikas: “Õendushoolduse osutamise nõuded”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 95 korda, sh täna 1)