Mida tuleks töökuulutustele vastates ja töölepingut sõlmides silmas pidada? (1)

Mida tuleks töökuulutustele vastates ja töölepingut sõlmides silmas pidada?

NÕU TASUB ALATI KÜSIDA: Töötukassa Saaremaa osakonna konsultant Triinu Putnik oskab vajadusel nõustada igaüht.
Foto: Peeter Kukk

Kiired muutused ühiskonnas ja inimestes endis on muutnud vähetõenäoliseks eluaegse töötamise ühes organisatsioonis. Kui töötaja on endale selgeks teinud oma vajadused, eesmärgid ja võimed, on esimesed sammud oma karjääri planeerimisel ja kujundamisel astutud. Järgmisena tuleb otsustada, kas leida uus tööandja ja asuda tööle samal erialal või valida hoopis uus amet. Enamasti hakatakse otsima senist erialast tööd, harvem otsustatakse vahetada üheaegselt nii eriala/tegevusvaldkonda kui ka tööandjat.

Organisatsioonid, kes soovivad leida nõutava kvalifikatsiooni ja omadustega töötajaid, kutsuvad töölesoovijaid nendele töökohtadele kandideerima kas ajalehekuulutuse vahendusel, personaliotsingufirmade ja/või töötukassa abi kasutades või avaldatakse vastav teave firma koduleheküljel.

Õigesti ja ausalt koostatud värbamiskuulutus on vajalik nii töö otsijale kui ka selle avaldajale. Tööandja püüab endale leida kandideerijate seast kõige sobivama töötaja, inimene soovib leida töökoha, mis võimaldaks tal oma oskusi kõige paremini rakendada ja kus töö eest makstav tasu vastaks tema töötasusoovidele, ja et tulevane töökoht võimaldaks end erialaselt täiendada ja teha ka karjääri.

Kuulutus ei taga veel töökohta

Kuna on sagenenud juhtumid, kus ajalehe- või internetikuulutuses pakutakse head tasu ja huvitavat tööd, mida ei pruugi vaatamata kõikide esitatud tingimuste täitmisele ikkagi saada, siis siinkohal mõned näpunäited, millele võiks tähelepanu pöörata enne, kui kuulutusele vastata ja töölepingu sõlmimist kaaluda.

Tasuv töö nii kodu- kui välismaal.
Helista 123 123 123. Kuulutus ei aegu.

See, millist infot värbamiskuulutus edastab, määrab kogu edaspidise. Tähelepanu tuleks pöörata kuulutuse kujundusele – selles võiks olla firma logo; kuulutus peaks kindlasti sisaldama infot selle kohta, mida pakutakse ja millised on nõuded ametikohal; kas ära on toodud kandideerimise tähtaeg ja loetletud nõutavaid dokumente; vähem olulised pole ka tööpakkuja kontaktandmed. Kuulutus peaks sisaldama rohkemat kui ainult mobiiltelefoninumber ja/või e-posti aadress. Igal äriregistris registreeritud ettevõttel tuleb määratleda oma juriidiline aadress. Pole mingit tõsiselt võetavat põhjust, miks seda ei võiks avaldada värbamiskuulutuses või kodulehel.

Kuulutuse peale helistajat peaks valvsaks tegema tööandja soov saata talle SMS-i teel oma isiku- ja kontaktandmed, mis võimaldaks vormistada töölepingu, ja see lubatakse postitada helistaja kodusel aadressil. Kui mõne aja pärast laekubki postkasti tööleping, siis palutakse enne lepingu sõlmimist kanda raha kellegi pangakontole (lepingutasu, sõidukulu, vahendustasu) ning tehakse ettepanek sõlmida tööleping mõnes avalikus kohas (kohvik, avalik internetipunkt).

Tööandja taust vajab kontrollimist

Esmalt tasuks taolistel juhtudel kontrollida tööandja andmeid. Seda on võimalik teha, kasutades e-äriregistri andmebaasi aadressil http://www.rik.ee/ ja tehes päringu ettevõtte B-kaar-di andmete kohta, sisestades vastavasse lahtrisse tulevase tööandja nime. On esinenud juhtumeid, kus ettevõttena on märgitud tööandja, keda reaalselt ei eksisteerigi. Tasub ka võrrelda äriregistris ja kuulutuses olevaid kontaktandmeid, et veenduda nende samasuses.

Töölepingu sõlmimine/vormistamine ei ole tasuline teenus, mille eest peaks tasuma tulevane töötaja. Kui tööandja soovib töölepingu sõlmimisel kasutada spetsialisti abi, siis tasub selle teenuse eest nendevahelise lepingu alusel tööandja. Samuti ei pea tulevane töötaja kinni maksma tööandja esindaja kulutusi sõidule või mõnele muule kirjas toodud teenuse osutamisele või kasutamisele. Seepärast ei tohiks toodud pangakontole mitte mingil juhul soovitud rahasummat kanda.

Tasub kontrollida, kas koht, mida pakutakse välja töölepingu allkirjastamiseks väljaspool tööandja juriidilist aadressi, on üldse olemas, ja julgelt võiks küsida, millega tulevane tööandja põhjendab vajadust lepingu allkirjastamiseks just selles kohas. Kui põhjendus ei ole veenev, ei tohiks pakkumisega nõustuda, sest välja on pakutud olematuid kohvikuid, ka rahvusraamatukogu saali nr 3.

Kuna personali valiku käigus prognoositakse kandideerija tööalast sobivust töökohale, siis koosneb valiku tegemine tavapäraselt rohkematest etappidest kui telefonikõne tulevasele tööandjale ja töö saamise soovi avaldamine. Üldjuhul soovitakse CV esitamist, võimalik on sellele lisatud soovituskiri. Esmane valik kandidaatide seast tehaksegi tööle soovijate esitatud dokumentide alusel. Seejärel määratakse vestluste toimumise aeg ja saadetakse kutsed töövestlusele/-intervjuule. Kui lõplik valik on tehtud, teavitatakse tulemustest kõiki kandideerijaid ja alles siis jõutakse töölepingu sõlmimiseni.

Et petta ei saaks

1.07.2009. a jõustunud töölepinguseadus (edaspidi TLS) pöörab oluliselt suuremat tähelepanu lepingueelsetele läbirääkimistele ja annab töötajale suurema võimaluse kaasa rääkida kokkulepitavates töölepingutingimustes. Kui endal vajalikke oskusi napib, siis lubab seadus kasutada esindaja abi.

Pooled peavad läbirääkimiste käigus kokku leppima, millised tingimused vormistatakse töölepingus ja mida saab edaspidi muuta vaid kokkuleppe teel; millised tingimused võivad aga jääda tööandja kirjalikku dokumenti, mida võib tööandja ühepoolselt muuta, teavitades sellest töötajat üks kuu ette. Kui eeldada, et postkasti laekunud tööleping on tööandja nägemus kokkulepitavatest tingimustest, tasuks neid hoolega uurida ja endale selgeks teha, kas pakutav vastab TLS-s sätestatule. TLS on kättesaadav aadressil https://www.riigiteataja.ee/ või http://www.ti.ee/ .

Abiks on kindlasti ka sotsiaalministeeriumi kodulehel olev töölepinguseaduse käsiraamat http://www.sm.ee/. Erilist tähelepanu tuleks pöörata töölepingu vormistamise nõuetele TLS paragrahvides 1–6, aga ka paragrahvidele 9–10; 20; 29–33; 43; 47; 55; 57; 97, mis aitavad mõista TLS § 5 sätestatud kokkulepete sisu.

Kui töölepinguseaduse lugemisest jääb väheseks ja endal vajalikud oskused puuduvad, saab abi tööinspektsiooni tööinspektor-juristidelt, kes selgitavad teile vajadusel töölepingus sõlmitavaid kokkuleppeid ja nende sisu. Tööinspektsiooni kõikide piirkondlike tööinspektor-juristide vastuvõtuaegadega on võimalik tutvuda tööinspektsiooni kodulehel http://www.ti.ee/ .

Eeltoodu vähendab võimalust pettuda uue töökoha otsinguis ja mitte teha põhjendamatuid kulutusi.

Urve Stroom
Tööinspektsiooni Lääne
inspektsiooni tööinspektor-jurist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 301 korda, sh täna 1)