Statistika maalib Kuressaare turvalisusest vildaka pildi (34)

Statistika maalib Kuressaare turvalisusest vildaka pildi

ÖINE MÄRUL POLE HARULDUS: Oma Saar on oma juhtkirjas ristinud Kuressaare ka kakluspealin naks ja öises kesklinnas sageli liikuvad inimesed ei vaidle sellele ka väga vastu.
Fotolavastus: Peeter Kukk

Sugugi kõik öises Kuressaares toimunud peksmised ei jõua politseini, mistõttu võib asjatundjate väitel tõsise kahtluse alla seada statistika põhjal kinnitatava, et Kuressaare on üks turvalisemaid linnu Eestis.

Statistika andmetel pandi avaliku korra raskeid rikkumisi tänavu Kuressaares toime neli ja kehavigastusi tekitati 45 ehk veidi vähem kui keskmiselt korra nädalas. Kohtu alla on antud nii jõhkrad peksjad, kes kannatanu Kuressaare turuplatsil prügikasti toppisid, kui ka teisi kesklinna rusikakangelasi.

“See on vaid jäämäe veepealne osa,” arvab endine politseinik Arvet Kallas, kes teab kriminaalpolitseis töötatud ajast, kui raske on kannatanuid panna avaldust kirjutama. Arvet Kallas on üks vähestest kodanikest, kes julgeb oma nime all nuriseda öise linna vähese turvalisuse üle.
“Kuressaares võib öösiti kergesti peksa saada ka rahulik kodanik,” on mitmed Oma Saare poole pöördunud inimesed väitnud ning üks nendest oli valmis anonüümselt rääkima oma loo.

“Tulin õhtul kella 23 ajal rahulikult sõbra juurest, kui tänaval seisnud noormehed mind hüüdsid ja seejärel juba, rusikad püsti, minu juurde jooksid,” meenutab mees õhtut, mis talle pikaks ajaks meelde jääb.
Ehkki alguses sai ta paarist purjus kallaletungijast jagu ja üritas ründajaid maha rahustada, läks olukord raskeks, sest noile lisandus abijõudu ning teda rünnati üha uuesti. Kallaletung lõppes tänu õnnelikule juhusele.
“Mind päästis kaitseingel,” muigas mees, lisades, et tavaline kojutulek oleks tookord võinud lõppeda palju traagilisemalt.

Avaldus jäi esitamata

Politseid mees tol õhtul endale appi ei kutsunud ja tõdes, et kui sa võitled oma elu eest, ei ole aega telefoniga helistamise peale isegi mitte mõelda. Avaldust kannatada saanud mees juhtunu kohta ka ei kirjutanud.
“Selliseid kaklusi saab ära hoida Kuressaares jalgsi liikuv patrull,” oli ta kindel. Sama kinnitas Oma Saarele teine tihtilugu öises Kuressaares liikuv mees, kelle sõnul on politseinikke võimalik näha vaid läbi autoakna, kui nad mööda sõidavad.

Kuressaare politseijaoskonna vanemkomissari Aare Alliku sõnul on sellist asja raske prognoosida, millest inimesed teada ei anna. “Eesti politsei usaldusprotsent on rahva silmis jätkuvalt kõrge, seega ei ole ka alust kahtlusteks, nagu politsei oma tööd ei teeks või inimesed süütegudest teatada ei julgeks,” kinnitas Allik.

Juuakse liiga palju

Arvet Kallas lisas samas, et ainult politseid ja Kuressaare linna ei saa ka olukorras süüdistada. “Kõige kurja juur on see, et inimesed joovad liiga palju,” rääkis Kallas, lootes, et uuel aastal midagi muutub. Ta on nõus ka ise vajadusel mõnes töögrupis osalema.

“Igaüks meist võib juhuslikuks kannatajaks saada,” märkis Kallas, kes on samuti nõus sellega, et olukorra hoiaks kontrolli all just politsei jalgsipatrullid ja kesklinna paigutatud valvekaamerad.
Kuressaare kaameratest on räägitud juba aastaid, linnavalitsus korraldas ka enne masuaja saabumist hanke nende ostmiseks, kuid siis tõmmati selleks mõeldud raha eelarvest maha.
Teema muutus taas aktuaalseks üsna vahetult enne kohalikke valimisi, kui Kuressaare Uue tänava elanikud kurtsid linnavalitsusele saadetud pöördumises parklatest kostva öise räuskamise üle.

Linnapea Urve Tiidus lubas seejärel midagi kiiresti ette võtta ja viimastel kuudel on koostöös baaripidajatega mõned arutelud peetud. Nendel on kõlama jäänud mõte, et kaamerad paigaldavad äriettevõtted oma raha eest ja tagavad linnavalitsusele kaamerapildi kättesaadavuse. Seni pole kaameraid ostetud, sest pakutud variante on baaripidajad pidanud liiga kalliks.

Kuressaare politseijuht Aare Allik kinnitas, et Kuressaare kesklinnas turvalisuse tagamiseks tehakse ka uuel aastal suuri jõupingutusi. “Jalgsi patrullimine on jätkuvalt ka järgmisel aastal avaliku korra tagamise meede Kuressaare politseijaoskonnas,” ütles Allik, selgitades, et politseitöö on järjepidev ja kindlasti mitte projektipõhine.

Evely Aavik, Andres Sepp

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 73 korda, sh täna 1)