12 kuud: Ülevaade 2009. aasta tähtsündmustest

JAANUAR

JAMAD SILLA-UURINGUTEGA

Aasta esimese kuu Oma Saare numbritest jäi silma mitu lugu, milles juttu Muhu ja mandri vahelise silla finants- ja keskkonnauuringutest. Nimelt tuli just siis avalikuks, et aastaid tagasi taanlaste tehtud suur uuring lõppes sisuliselt krahhiga, sest ei andnud vastust põhiküsimusele (millist trassi eelistada) ja Eesti riigil tuli kanda kaks miljonit krooni kahju.

Sillatemaatikaga seonduv on olnud Oma Saare fookuses hiljemgi. Sest tõsised mured on saatnud ka käimasolevat uuringut. Juba mullu detsembris kirjutas OS, et maanteeametil on kavas Soome firma WSP vastutav keskkonnaekspert välja vahetada, kuna too pole tööga hakkama saanud. Aasta jooksul pole seda suudetud teha, kuid tänavu novembris tõdeti püsiühenduse asjatundjate töögrupi koosolekul taas, et eksperdile tuleb ikkagi ust näidata: uuringud on ajakavast mitu kuud maas ja on seni puudulikult tehtud.

Sama koosoleku toimumise päeval esines majandusminister Juhan Parts meedias avaldusega, et keskkonnaprobleemid silla ehitamist ei sega. Oma Saar jõudis aga töökoosoleku protokolli põhjal omakorda järeldusele, et ministri järeldused on ennatlikud ja öeldud välja pooltõdedena.

VEEBRUAR

ESTONIAN AIR ÜLETAS TALUVUSE PIIRI

Veebruaris kirjutasime teisest tõsisest valupunktist, millega saarlased on aasta jooksul ka hiljem korduvalt kokku puutunud: Tallinna ja Kuressaare vahel lennuühendust pidav Estonian Air ei pea graafikust kinni! Kuressaare lennujaama pealik Mati Tang tõdes toona, et “probleemide hulk on ületanud igasuguse taluvuse piiri”.

Tõeliseks valulapseks jäi lennuliiklus terveks aastaks, sest kuna Kuressaares pole täppislähenemise elektroonikat, jäetakse kehvapoolse ilmaga lennud ära, siis veab jälle tehnika alt või on mingi muu jama. Aasta viimasel kuul pidi lennufirma tõrjuma koguni vihaste klientide kriitikat, et lennud jäetakse pidevalt ära, kui firmale vaid tundub, et kehva piletimüügi tõttu pole kasulik lennata ja mõistlikum on kliendid bussiga kohale sõidutada.

Estonian Airi palganud Saare maavalitsus on lennufirmat igati kaitsnud, öeldes, et lennuliikluse kvaliteet on võrreldes eelmise lendajaga paranenud. Maavalitsus jättis ka lennufirma karistuseta, kui see novembris-detsembris jättis järjest mitmest ärajäänud või viibinud lennust teavitamata.

MÄRTS

PALGAKÄRPED TABASID LINNA-TÖÖTAJAID

Märtsikuu tõi Kuressaare linna palgal olevatele inimestele kaela külma duši – negatiivne lisaeelarve nõudis linnajuhtidelt kulutuste vähendamist 24 miljoni krooni võrra ning kuna kusagilt mujalt enam võtta polnud, vähendati linna hallatavate asutuste töötajate palkasid aprillist 18%. Otsus puudutas 24 allasutuses töötavat 494 inimest.

Mõned julgemad küll protesteerisid, kuid raad jäi oma tahtmisega peale ning inimeste palgad vähenesidki viiendiku võrra.
Märtsi alguses tuli pauk ka Lümandast – sealne vallavanem Tarmo Pikner vallandas päevapealt sotsiaalnõunik Helle Kuke. Kohus leidis, et vallandamine on läbi viidud ebaseaduslikult, kuid Kukke tööle ei ennistatud. Protsess käib siiani ja endine sotsiaaltöötaja teenib oma igapäevast leiba Sõmera hooldekodus tegevusjuhendajana.

Märtsikuu näitas, et ka raskel ajal leidub inimestes palju hoolimist ja kaastunnet. Nii kogus Eesti rahvas 9. märtsil tulekahjus kodu ja lapse kaotanud perele üle miljoni krooni ning augustikuus sai Randveres juba soolaleivapidu pidada.

APRILL

TUBLID NAISED JA PEETRI NAASMINE

Aprillis lahkus omal soovil töölt kauaaegne Kuressaare kultuuritöötaja Tiiu Villsaar – inimene, kes on kultuurikeskuses töötanud üle 20 aasta, pidades erinevaid ameteid. Novembris asus Villsaar juba taidlust korraldama nii Astes kui ka mujal Kaarma vallas.

Kuu alguses alustasid oma võidukat aastat Saaremaa naiskodukaitsjad, osutudes parimaks naiskonnaks patrullvõistlusel Valge Laev. Kuu aja pärast saadi sama tulemus Eel-Ernal. Vingete naiste parimaks saavutuseks jäi augustikuise Erna retke 15. koht, mis on läbi aegade parim naistest koosneva võistkonna saavutus.

15. aprillil andis Oma Saar aga teada, et Eesti parimaks kokaks tunnistatud Peeter Pihel on naasnud Muhumaale ja üritab nüüd Pädaste mõisa restorani viia maailmas üheselt mõistetava tipptasemeni. Piheli Pädastesse tulek oli kindlasti üks trumpe, mille toetusel võis Pädaste mõis juba augustis uhkust tunda viie tärni üle. 13 tegutsemisaastaga on Pädaste mõisast saanud ainus Eestis väljaspool suuri linnu asuv nii kõrge kvaliteediga majutuskoht.

MAI

AASTA EMAKS VALITI MARIT TARKIN

Maikuus valiti Saare maakonnas taas aasta ema ja selle tiitli pälvis Kuressaare gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning kolme lapse ema Marit Tarkin.
Aasta ema jaoks tegi valimise kindlasti väga eriliseks see, et selle au saamiseks esitas teda komisjonile ta oma tütar Ann.

UNICEF-i Eesti rahvuskomitee president Elle Kull tunnistas, et kõik tahaksid olla head emad, aga alati ei kuku see välja nii, nagu peaks või tahaks.
Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna välja kuulutatud “Aasta ema” konkursile esitati tänavu 13 kandidaati, kelle seast aitas valiku teha ka Saare maavalitsus. Aasta ema valiti juba kolmandat korda.
Mai teisel poolel seisis Kuressaares kohtu ees kaks meest, kes aastatel 2006–2008 varastasid 37 kannatanult vara kokku poolteise miljoni väärtuses.

Äsja vanglast vabanenuna pidas üks neist plaani hakata perele maja ehitama, aga kuna tal raha ei olnud, otsustas mees kõik vajaliku kokku varastada. Kaks semu ei piirdunud ainult ehitusmaterjali ja tööriistadega, nad varastasid kõike, mida majaehituseks vaja.
Kuressaare kohtumajas tunnistati mehed süüdi ja mõisteti vangi, kuid kohtuotsus on veel jõustumata.

JUUNI

ÜLLATAS POSITIIVSETE KANGELASTEGA

Juuni alguses üllatas saarlasi noor Vene kaubalaeva madrus Sergei Šipunov, tänu kellele jõudis omaniku kätte tagasi Sõrves kuu aega varem juhtunud liiklusõnnetuses kaduma läinud rahakott, mille kukru leidnud vene meremees Mõntu sadamasse toimetas.

Rohus lebanud rahakoti leidis Sõrve poolsaarega rattal sõites tutvust tegema suundunud 20-aastane madrus Sergei, kui tema ratas poole tee peal katki läks. Seega oli Sergei sunnitud jala tagasi kõmpima ja nii ta maha vaadates rahakotti silmaski. Rahakoti kaotanud noormees tuli sellele ise sadamasse järele ja tõi leidjale ka kingituse.

Juuni teisel poolel tõttas päästja Meelis Kombe vabal päeval sõbra helistamise peale õnnetuspaigale, kustutas laeni küündivad leegid ja tõi suitsu täis korterist välja uimase mehe.
Tänavu septembris sai Kuressaare päästekomando päästja Meelis Kombe Eesti organiseeritud tuletõrje 90. aastapäeva puhul oma ennastsalgava teo eest Elupäästja medali.

JUULI

PRÜGIMAJANDUSES TEHTI AJALUGU

Juuli keskpaigast pöörati uus lehekülg Saaremaa prügimajanduse ajaloos. Esimest korda viidi saarlaste prügi mandrile ja lõpetati selle ladestamine Kudjape jäätmejaamas. Kudjape prügimägi oli saamas ajalooks.
16. juuli Oma Saares kirjutati, et tavakodaniku jaoks ei muutu peale prügiveohinna tõusu midagi.

Prügiauto tühjendab konteinereid samamoodi edasi ja täpselt nii nagu seni tuleb inimestel oma prügi sorteerida.
Siiski midagi tavakodaniku jaoks siiski muutus. Sellise kandi pealt, mida ei osatud oodatagi. Nimelt hakkasid prügi sees elutsevad vaglad ja prussakad autost maha kippuma parvlaevadel, millega prügikoormad mandrile veeti.
Kuu aja pärast võis lehest lugeda, kuidas prussakad peatasid prügiveo, ja kuu aega hiljem teatati jälle, et prügivedu on peatatud. Seekord vaklade pärast.

Pärast seda pole prussakatest ja vakladest enam kuulda olnud. Meeldiv uudis tuli hoopis 10. oktoobril, kui pidulikult avati Kudjape jäätmekeskus. Prügisaaga jätkub kindlasti ka järgmisel aastal, kui hakatakse Kudjape prügimäge sulgema.

AUGUST

BUSSIGRAAFIKUD KÜLVASID SEGADUST

Lõikuskuu esimesest päevast muutus Saare maakonnas seni kehtinud ühistranspordi reisijateveo kord. Liinid tehti ümber, tulid uued vedajad ja muutusid kellaajad. Teisisõnu pöörati bussiliikluses, mille korraldamist või korraldamatust ikka ja jälle kirutud oli, nüüd kõik pea peale.
“Telefon heliseb vahetpidamata, inimesed on täiesti segaduses,” ütles paar päeva pärast uute graafikute kehtima hakkamist AS-i Kuressaare Bussijaam klienditeenindaja Reeda Rand. “Üldiselt on väga raske siin praegu töötada, õhtuks oled ikka täiesti läbi.”

Olgugi et inimesi oli teavitatud erinevate kanalite kaudu, tekitas uus kord siiski segadust. Lisaks kellaaegadele muutusid ka liininumbrid.
Seda segadust harutab maavalitsus lahti ka veel tuleval aastal. Järgmine kokkusaamine, kus arutatakse inimeste ettepanekuid, toimub jaanuaris. Maavalitsuse ametnike sõnul on liinivõrgu korrastamine vaid kosmeetika. Siiski on maakonnas selliseid paiku, kust näiteks selleks, et saada esmaspäeva hommikuks Kuressaare linna, peab bussi peale tulema juba reede õhtul.

SEPTEMBER

MUUSEUMIREFORM ÜLLATAS

26. septembri Oma Saar kirjutas: ülehelikiirusel läbiviidav riiklik muuseumireform näeb ette, et Eesti maakonnamuuseumidest saaks üks suur riiklik liitmuuseum.
Saaremaa muuseumi direktori Endel Püüa sõnul on selle vastu kõik 15 maakonnamuuseumi.

Püüa arvates ei hakka liitmuuseum täitma maakonnamuuseumi funktsioone. Pealegi tahetakse liitmuuseum valmis teha kummaliselt kiiresti.
22. oktoobri leht andis teada, et muuseumide liitmise arhitektid ei suutnud muuseumi töötajate, nõukogu liikmete, muinsuskaitsjate ja muuseumireformi kavandajate kohtumisel saarlasi liitmise plusside olemasolus veenda.

28. oktoobri lehest võis lugeda, et Saaremaa muuseumi raamatupidamises korralist kontrolli teinud kultuuriministeerium leidis hulgaliselt puudujääke.
28. novembri OS kirjutas, et maakonnamuuseumide saatus läks ministri kätesse. Pöördumises riigijuhtide poole nentisid muuseumijuhid, et reformi püütakse läbi viia niisuguste survemeetodite ja kiirusega, mis on kummastavad ega sobi kokku demokraatia põhimõtetega.

OKTOOBER

LASTEAEDA ÄHVARDAB LAMMUTAMINE

16. oktoobril kirjutas Oma Saar, et linna 5. lasteaeda ähvardab remondi asemel lammutamine.
Kuressaare 5. lasteaia renoveerijad olid töö käigus avastanud asjaolusid, mis tegid senise plaani järgi renoveerimise märkimisväärselt keerulisemaks. Näiteks leiti seintest ootamatuid ja suuri pragusid ning paljudel kandeseintel polnud vundamentigi olemas.

Seetõttu esitasid arhitekt ja projekteerija linnavalitsusele ettepaneku, mille kohaselt oleks mõttekam lasteaiahoone maha lammutada ja ehitada täiesti uus maja.
30. oktoobri leht avaldas, et linnavalitsus ja Facio Ehitus lõpetasid töövõtulepingu, mille järgi pidi Kuressaare 5. lasteaia renoveerima Facio. Lasteaia maja lükatakse ümber ja ehitatakse üles täiesti uus konstruktsioon.

23. detsembri ajaleht andis teada, et Kuressaare 5. lasteaia ehitustööde riigihankel tunnistas linnavalitsus edukaks Koger & Partnerid AS-i pakkumise, kes lubab lasteaia valmis ehitada 20,8 miljoni krooni eest.

NOVEMBER

PÄTID PAGESID POLITSEIMAJAST

Viinakuu viimane OS avaldas esiküljeloo, teavitades lugejaid, et Saaremaal peamiselt Leisit rüüstanud Läänemaa vargad Robert Nautras ja Margus Ruus pandi aastaiks vangi.
Mehed tungisid veebruarist aprillini Leisi vallas sisse üheksasse majja. Samuti käisid nad vargil Kärlal, Pöidel, Mustjalas, Kaarmal ja Laimjala vallas.

7. novembri OS andis taas esiküljel teada, et samad mehed panid 6. novembri varahommikul Kuressaare arestimajast putku.
Põgenikud varastasid Kuressaarest Ida tänavalt sõiduauto VAZ 21033 ja “haihtusid” nelja tuule suunas. Politseijuht Aare Allik algatas kurjategijate tabamiseks politseioperatsiooni.

10. novembri OS informeeris lugejaid, et kurjategijad tabati 9. novembri õhtul Laimjala vallas. Õigetele jälgedele aitas otsijaid 17-aastase koolitüdruku vihje.
Kaks Läänemaa pätti on andnud ajakirjanikele lugudeks ainet veel kolmes OS-i numbris (11. november “Põgenikud jooksid politseile sülle”, 13. november “Valvuri naise kannatus katkes” ja 20. november “Sarivargad plaanisid põgenemist juba suvel”).

DETSEMBER

LINNATEATER 10

Kuigi Kuressaare Linnateater tähistas teatri taasavamise kümnendat aastapäeva 28. novembril Jüri Tuuliku romaani “Vares” dramatiseeringu (dramaturg Urmas Lennuk ja lavastaja Raivo Trass) esietendusega, jõudis menukas lavatükk meediakajastustesse jõulukuus. 2. detsembri Oma Saares kiidab Piret Puusepp nii “Varese” kirjutajaid, lavastajaid kui ka näitlejaid.

Tõepoolest, kõik näitlejad andsid endast parima. Vahest eraldi äramärkimist aastalõpulehes väärib varest kehastanud Indrek Apinis. Näitemäng annab pildi, teeb puust ette ja värvib punaseks inimestevahelised suhted ühel tillukesel meresaarel just varese silmade läbi nähtuna.
Kirjanik Jüri Tuulik on pannud oma mõtted selle targa linnu pähe ja dramaturg Urmas Lennuk on tabanud romaanist õiged kohad näitemängu jaoks välja noppida. Lavastaja Raivo Trass on suutnud varese hingeelu ehedalt publiku ette tuua.

Soovime pärast taassündi kümneseks saanud teatrile järgmisteks loomingulisteks otsinguteks ergast vaimu, mis kanduks näitlejate mängu kaudu lavalt saali.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 26 korda, sh täna 1)