Saaremaa muuseumi kaheaastaraamat 2007–2008

Saaremaa muuseumi kaheaastaraamat 2007–2008

 

Masust rängem on tõdemus, et see Euroopa, kuhu arvasime pürgivat ja kuhu nüüd oleme tegelikult jõudnud, ei olegi osutunud selliseks täiuslikuks malbeks paradiisiaiaks, nagu paljud meist 20 aastat tagasi uskusid. Küll on aga võimekatele ja usinatele inimestele pakutavad võimalused osutunud avaramateks, kui neid seni oleme osanud veel kasutada.

Ometi – ka tänane Euroopa nõuab võimet teha kõvasti tööd ja eeldab Saaremaal kasvavat kas kuldsete kätega töömehi või hiilgavate teadmistega spetsialiste, kellel seljataga aastatepikkune edukas koolitee, olemas teadmisi tunnistavad paberid ja mitmed keeled suus.

Lisaks eeldab XXI sajandi Euroopa saarlastelt, et mitmed XX sajandi esimese poole varasemad eelarvamused ja veendumused tuleb jätta vaid omateada: mitmed varasemad, raudse eesriide taga veedetud aastatel loomulikud sõnad on tänases euroopalikus kõnepruugis ära keelatud või liiguvad lausa karistustusähvardusliku ärakeelamise suunas.
Vaimsetelt nõuetelt muutunud oludes on vajalik oma kodusaarel elanud-tegutsenud inimeste mõtetest-tegudest-pürgimustest arusaamine umbes 20 eelneva põlvkonna kestel.

Et eelkäijate kogemustele tuginedes jätkata tänases jätkuvalt muutuvas maailmas otstarbekalt. Säärasel iseenese mõttelaadi kohendamisel on omamoodi abiks ka aastalõpus ilmunud Saaremaa muuseumi järjekordne kaheaastaraamat 2007–2008.

Meri ja veri

Kindlasti peidab Saaremaa ja Muhu maapind veel mitmeid unustatud sadamaid. Seekordses raamatus kirjutab arheoloogiaprofessor Marika Mägi, mida on viimastel aastatel leitud Saaremaa lõunakalda idaosa muistsete sadamate väljakaevamistel. Kindlasti ei tasu loota leida sealt rahapadasid tuhandete kuldmüntidega. Küll aga märkab õppimisega teritatud silm seda, mida tavaline inimene oma teadmatuses võib lihtsalt samblaga kaetud maakiviaia vanaks aluseks pidada. Selles võite ise veenduda, vaadates fotot lk 18. Arheoloog on meile nagu muistse elulaadi tõlk.

Järgmises loos annab Nasva mees Kalle Kesküla enam kui 20 leheküljel ülevaate viikingite jälgedest Saaremaa ajaloos. Kui olin huvitava teksti läbi lugenud, kerkis küsimus: kuivõrd tuhatkond aastat tagasi vooris siitkandist läbi ilmselt üsna palju varjaage (kes vaevalt et homoseksuaalid olid), siis küllap tehti Saaremaa tüdrukutele-naistele ka hulganisti tittesid. Kuna juba mitmendat aastat uuritakse Eesti Geenivaramus vereproovide abil geene, siis kas on tänaste saarlaste veres juba leitud ka muistsete tiivaripsutuste ruunimärke? Või pole tänini selle vastu keegi huvi veel tundnud?

Unustame saksa-taani-rootsi-vaenu

Aastaraamatu koostaja, muuseumi teadusdirektor Olavi Pesti on kirjutanud pika loo XIX sajandi keskpaiku avatud Saksa gümnaasiumist. Ilmselt on saabumas aeg üritada Saaremaa ajalugu “heast Rootsi ajast” kuni Teise maailmasõjani puhastada võimalikest eksitavatest müütidest. Mina olen kasvanud eesti rahvusliku ärkamise aegsete, raudrüütlite vastase Lembitu vabadusvõitluse, Tasuja ja pimeda orjuseöö legendi najal vihkama arvatavalt sadistidest-pervertidest-vaimuhaigetest balti paruneid.

Hiljem, ülikoolis, hakkas mind huvitama vaimuhaiguste levik eestlaste ja baltisakslaste hulgas. Samuti esimese ärkamisaja lihtinimeste mõttelaad Eesti- ja Liivimaal. Tulemus – hakkasin kahtlema paljudes selleteemalistes legendides.
Kõigile, kes tahaksid mõista tänaseks sisuliselt hääbunud baltisakslaste rahvuskildu, soovitan algatuseks lugeda Carl Mothanderi ülihuvitavat raamatut “Parunid, eestlased ja enamlased” (e. k 1997. a), kus Rootsi ohvitser kirjeldab oma muljeid elust Eesti Wabariigis.

Tuginedes Olavi Pesti artiklile Saksa gümnaasiumi ajaloost, küsiksin aga, kas ei oleks käes aeg hakata tähistama Kuressaare gümnaasiumihariduse algust alates juba 1865. aastast. Või veelgi varasemast ajast?
Tänapäevases globaliseeruvas maailmas pole sisuliselt tähtis mitte rahvus, kelle lipp lehvib koolimajal, vaid hariduse kvaliteet, mida selles või teises majas õpihimulistele jagatakse.
Ajaloohuvilised – lugege! Aastaraamatus on huvitavalt kirjutatud lood.


Teadmiseks

Saaremaa muuseumi kaheaastaraamat 2007– 2008
Koostanud ja toimetanud Olavi Pesti
Tõlkinud Mart Aru
343-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat

Sisu:
– Saaremaa muinassadamad
– Viikingite jäljed Saaremaa ajaloos
– Uut Püha kiriku ehitusloost
– Kuke küla Põhjasõjaaegne mündiaare
– Pastorite elust 18. sajandi teise poole Saaremaal
jpm

Saaremaa Muuseum, 2009
Hind Raamatukoi internetipoes 153 krooni, Apollo raamatupoes 155 krooni (püsikliendile 147 kr 20 senti).
Kuressaares on vastset kaheaastaraamatut võimalik hinnaga 155 krooni osta kas muuseumi kassast või kantseleist.
Saaremaa muuseumi kaheaastaraamatud ilmuvad aastast 1993. Nüüd ilmunu on järjekorras juba üheksas.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 36 korda, sh täna 1)