Tähtsündmusi aastast 2009

Tähtsündmusi aastast 2009

 

Obama aasta

Sellise nime andis lõppevale aastale Hispaania juhtiva päevalehe El País vaatleja Miguel Bastenier (El año que se llamó Obama), kes kirjutas: “Aasta alguses pani kogu maailm USA uuele presidendile suuri lootusi, kuid 2009. aasta lõpuks on tema populaarsus pehmelt öeldes vaid tagasihoidlik.”

Jaanuaris andis ametivande Ameerika Ühendriikide 44. president Barack Obama, esimene afroameeriklasest USA kodanik. Vaatamata keerulisele aastale on ta jõudnud paljugi korda saata: nii näiteks on ära muudetud seadus, mis keelas tüvirakkude uuringute rahastamise USA riiklikest fondidest; pehmendatud on suhtlemist Kuubaga; muudetud on kord, mille kohaselt oli HIV-positiivsetel USA-sse sisenemine keelatud; päris aasta lõpus, täpsemalt vahetult enne jõule kiitis Kongress heaks tervishoiureformi; lisaks lubas Valge Maja peremees, et peagi suletakse kurikuulus Guantá-namo vangilaager ja et lähitulevikus vähendab USA kliima globaalset soojenemist põhjustavate heitgaaside emissiooni atmosfääri.

Lisaks on president Obama valitsemise ajal märkimisväärselt muutunud USA välis- ja julgeolekupoliitika. Näiteks võeti suhetes alati okkalise ja pahura Venemaaga kasutusele uus, kahepoolsete suhete nn reset- (tõlkes: uuesti alustamise) poliitika. Samuti keelas Valge Maja piinamised ülekuulamistel – väidetavalt olevat demokraatliku Ameerika salateenistused sääraseid meetodeid kasutanud Obama eelkäija president George W. Bushi ja tema lähikondlaste vaikival nõusolekul.

Esinedes aga selle aasta juunis Egiptuse pealinnas Kairos, tegi Barack Obama üleskutse “uueks alguseks” (a new beginning) suhetes islamimaailmaga. Vähemalt ametlikul tasandil võtsid Araabiamaad selle ülekutse vastu väga soojalt.

Oktoobri alguses sai teatavaks, et selle aasta Nobeli rahupreemia on määratud Ameerika uuele presidendile. Mitmetes asjatundjates tekitas see palju pahameelt – kriitikute arvates on rahupreemia andmine Obamale enneaegne; pealegi on Valge Maja peremees oma kõnedes korduvalt õigustanud nn õiglasi ja seaduslikke sõdu (ingl k just wars) – umbes selliseid, mida USA koos oma liitlastega praegu Afganistanis peab.

Paariariikide väljakutsuv käitumine

Vaatamata president Obama nn paariariikidele adresseeritud pöördumisele lubadusega “kärpida nende tiibu”, pole 2009. aasta lõpus suurt muutust märgata: Iraan ja Põhja-Korea käitusid ja käituvad ka praegu väga sõjakalt ja väljakutsuvalt. Iraan on edasi arendanud oma tuumaprogrammi; veel enam, sügisel, vahetult enne Genfi kõneluste algust, kus arutati Teherani tuuma-ambitsioone, sooritas Iraan raketikatsetuse. Lisaks tuli päevavalgele, et Iraanil on veel üks salajane uraanitöötlemise tehas. Suve alguses katsetas raketti, mis spetsialistide arvates võib lennata Alaskani, Põhja-Korea.

Lõppematu võitlus terrorismiga

Juunis lahkusid Ameerika okupatsiooniväed Iraagi suurematest linnadest. Veidi enne seda sündmust oli president Obama avalikustanud plaani, mille kohaselt peaksid kõik USA väed Iraagist lahkuma 2010. aasta lõpuks. Samas on aga enesetapjatest terroristide korraldatud plahvatused Iraagis igapäevane asi. Järgmised üldvalimised peaksid seal toimuma eeloleva aasta märtsis. Eks näe, kas USA võimukandjatel õnnestub oma lubadusi täita.

Lääneriikide poliitika üks nurgakive lõppeval aastal oli olukorra stabiliseerimine Afganistanis. Tundub, et erilist edu pole saavutatud, sest lõppev aasta oli Afganistanis viibivatele koalitsioonivägedele üks mustemaid ja ohvriterikkamaid.

Euroopa Liidu suursaavutus

Euroopas oli lõppeval aastal kindlasti üks suuremaid sündmusi, et lõppude lõpuks sai pärast “Kolgata tee” läbimist juriidilise jõu Lissaboni leping. See juhtus pärast seda, kui Iiri rahvas oli teistkordsel referendumil lepingu heaks kiitnud ja kui seda oli oma allkirjaga kinnitanud ka väga euroskeptiline Tšehhi president Václav Klaus. Kõik see ei vähendanud aga euroskeptikute entusiasmi kõnealusele dokumendile hoope jagada.

Majanduse passioonid

Valitsused kogu maailmas võtsid kasutusele abinõud, et ohjeldada viimaste aastakümnete kõige teravamat majanduskriisi. Selleks kasutati juba 1930. aastatest teatud-tuntud (loe: keinslikku) meetodit – tarbimise ja nõudluse elavdamiseks tuleb ringlusse pumbata täiendav rahamass.
Nii näiteks andis Ameerika Ühendriikide Kongress aasta alguses valitsusele loa stimuleerida majandust 787 miljardi dollariga, Briti keskpank käivitas aga nn kvantitatiivse leevenduse kava (quantitative easing programme), mille kohaselt paisati riigi majandusse ligi 330 miljardit dollarit.

Tundub, et vähemalt seni on need meetmed end igati õigustanud – juba praegu on Lääneriikide majanduses hakanud ilmnema esimesed taastumise tundemärgid. Tõsi, lõppeval aastal leidus ka neid, kelles säärane lisaraha ringlusse pumpamine tekitas kartusi, et valitsussektori üha kasvav võlakoorem ja suurenev inflatsioon võivad peagi esile kutsuda uue ja palju sügavama majanduskriisi. Eks näe.

Kelmused ja katastroofid

Ka neist polnud 2009. aastal puudust. Tooksin vaid mõned näited. Bernie Madoff, Ameerika tuntud ärimees ja NASDAQ-i börsi direktorite nõukogu endine esimees, tabati ajaloo ühelt suuremalt kelmuselt. Nimelt õnnestus tal investoritelt välja petta 65 mln dollarit (u 725 mln krooni). Juunis mõisteti 71-aastasele Madoffile 150-aastane vangistus.

Juunikuu esimesel päeval kukkus Atlandi ookeani lennufirma Air France lainer, mis oli teel Rio de Janeirost Pariisi. Hukkus 228 inimest. Tegemist on viimase kümnendi kõige suurema lennuõnnetusega, mille põhjus on tänaseni jäänud selgusetuks.
Ööl vastu 5. detsembrit puhkes Venemaal Permi ööklubis Lonkav Hobune tulekahju, mis viis teise ilma 152 inimest.

Aasta haigus

Varakevadel hakkasid levima kuuldused, et teisel pool
ookeani, täpsemalt Mehhikos on levima hakanud uut tüüpi viirushaigus – seagripp. Kuna uus viirus levis kiiresti, kuulutas Maailma Tervishoiuorganisatsioon juunis välja globaal-se pandeemia ohu. Ametlikel andmetel oli uue viirushaiguse tagajärjel 22. detsembri seisuga kogu maailmas surnud 12 121 inimest (sh Euroopa Liidus – 1671, Eestis – 8).

Veel poliitikast

Märtsis sai Iisraeli peaministriks (seda juba teist korda) Binyamin Netanyahu, kes hakkas juhtima paremjõudude koalitsioonivalitsust. Ka Saksamaal saavutasid sügisel toimunud üldvalimistel ülekaaluka võidu paremjõud. Tagajärjeks oli, et sotsid pidid minema opositsiooni ja Angela Merkel moodustas uue valitsuse liberaalidega.

Globaalsed kliimaprobleemid

Vahetult enne jõule kogunesid keskkonnakaitse aktivistid Taani pealinna Kopenhaagenisse üleilmsele kliimakonverentsile. Valitsuste katse piirata heitgaaside atmosfääri paiskamist lõppes sisuliselt läbikukkumisega, ehkki keegi seda avalikult möönda ei söandanud. Loo jätku on oodata 2010. aastal Mehhikos.

Vahetult enne suvist pööripäeva kuulutas globaalsest kliimamuutusest kasu lõikav Gröönimaa välja uue omavalitsusseaduse, mis oluliselt suurendas saare sõltumatust Taani kuningriigist. Gröönimaa elanikud loodavad, et kliima soojenemine võimaldab neil juba lähitulevikus kasutusele võtta oma rikkalikud loodusvarad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 63 korda, sh täna 1)