Tegevusetus toob muinsuste omanikele sundraha kaela

Vaatamata korduvatele märgukirjadele ja ettekirjutustele ei ole Kõljala mõisa kuivati-sepikoja omanikud suutnud arhitektuurimälestisest hoonet lagunemise eest kaitsta. Järgmise sammuna võib muinsuskaitseamet kohaldada omanike suhtes sundraha.

Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektori Rita Peirumaa sõnul on omanike tähelepanu juhitud hooldustööde vajalikkusele juba aastaid.
Sundraha kohaldatakse omanike suhtes, kes sihilikult eiravad muinsuskaitseseadust, ning ka siis, kui omanik ei ilmuta heaperemehelikku suhtumist oma omandisse ega taga mälestise elementaarset säilimist kindlustavaid tingimusi. Just tegevusetus ongi Kõljalas põhjuseks, miks võidakse määrata sundraha.

Viimane ettekirjutus nõudis, et avariilises olukorras hoone paekivimüürid tuleks katta stabiilse ajutise katusega või konserveerida, lisaks tuleks toestada otsaseina ning likvideerida olukord, et katkine katus ja puuduvad vihmaveetorud kahjustavad müüritist.
Kuna ettekirjutuses määratud tööd on tegemata ja seega on rikutud muinsuskaitseseadust, siis ootab hoone omanikke Ulla Susanna Blumenthal-Mannebergi, Pentti Kalevi Lähdeniemit ja Marja-Leena Lähdeniemit trahv sundraha näol summas 12 000 krooni.

Samas ei vabasta sundraha maksmine omanikke ettekirjutuse täitmisest. Sundraha võib kohaldada korduvalt, kuni kohustuste täitmiseni. Äärmuslikel juhtumitel võib riik objekti lõpuks ka sundvõõrandada. Peirumaa sõnul ei ole seda Eestis veel kunagi tehtud. Ühe Pärnumaa juhtumi korral rakendati arestimist ja enampakkumisele panemist.

Rita Peirumaa selgitas, et sundraha läheb otse riigieelarvesse. Samas oleks muinsuskaitse seisukohalt kindlasti otstarbekam suunata omaniku raha mälestise hooldamisse. “Selle summaga saab üsna palju töid tehtud,” nentis Peirumaa.
Kõljala mõisa kuivati-sepikoja hoone pärineb 19. sajandist. Mõis ise on üks Saaremaa esinduslikumaid.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 20 korda, sh täna 1)