Telemees Margus Muld pani Panga müüri lood filmi (3)

Telemees Margus Muld pani Panga müüri lood filmi

JUTUSTAJAD: Panga küla ajaloo aitasid Margus Mullal filmilindile talletada Kaasiku Liine ehk Hermeliine Kauber (paremal) ja Mäe Muusa ehk Muusa Kahju (keskel).
Foto: Raul Vinni

Eesti Rahvusringhäälingu Saare- ja Muhumaa reporterina tuntud Margus Mulla Panga külast valminud filmi tegemise ajendiks oli mure, et hääbuva küla ajalugu muidu kaotsi läheb.

“Aga nüüd on kõik kadunud. Kedagi ei ole,” ütleb dokumentaalfilmi “Panga – ühe küla lugu” üks peamisi jutustajaid Mäe Muusa (Muusa Kahju) selle kohta, et sajandiga on külaelanike arv kahanenud pea paarisajalt 23-le.

Kusagile maandus lennuk

Tunniajase filmi autor, Panga naaberküla mees Margus Muld ütles, et põhjuse filmi tegemiseks sai ta ühest veidrast seigast. Nimelt oli ta oma vanatädilt kuulnud, et Panga müüri (panga – toim) lähedale oli kunagi maandunud lennuk.
Hakanud asja uurima, pidi Muld tõdema, et arvatavasti 100 aastat tagasi toimunud sündmuse mäletajaid enam ei ole. Hoidmaks neid väheseidki mälestusi, mis inimestel veel meeles, otsustas varemgi hobikorras filme teinud Muld asja käsile võtta ja üritada püüda filmilindile need lood, mida inimesed veel mäletavad.

“Ma ei ole ammu nii närvis olnud,” tõdes Muld, et pühapäeval Panga küla inimestele filmi näitamine oli tema jaoks eriline sündmus. Huvitav fakt on seegi, et tervelt 20 aastat pole Panga külas enam ühtegi filmi näidatud.
“Võrreldes sellega, mis oli minu peas, jäin lõpptulemusega rahule,” märkis Muld alates suvest üles võetud ja veel näitamisele eelnenud ööl lihvi saanud filmi kohta ning arvas, et vähemalt esialgsete muljete põhjal jäid rahule ka külaelanikud.

Alles algus

Filmis tutvustab Muld peamiselt küla vanemate inimeste Mäe Muusa (Muusa Kahju), Kaasiku Liine (Hermeliine Kauber) ja Kaasiku Vikenti (Vikenti Kauber) mälestuste läbi Panga küla ajalugu. Räägitakse sellest, kuidas paarisaja inimesega külas elu käis, millised olid igapäevased tööd ja kuidas peeti pidu. Arutletakse ka Saaremaa vaieldamatult ühe tuntuma küla tuleviku üle, mis enamiku meelest saab olema pigem suvitajate küla.
“Ehk noored hakkavad ikka tagasi tulema,” loodab siiski vastupidist, st Panga küla inimeste järeltulijate naasmist, Kaasiku Liine, mille peale ta abikaasa Vikenti vaid käega rehmab.

Margus Muld on kindel, et film saab ka järje. Minevikust räägitud, võiks tema sõnul edaspidi rääkida pikemalt ka olevikust ja tulevikust.
MTÜ Panga Areng kirjutatud projekti kaudu EAS-ilt toetust saanud filmiga Muld kuhugi suurele ekraanile ei trügi. Selleks on see tema arvates liiga pikk ja liiga spetsiifiline. “Film võib olla väga igav neile, kellel pole Panga külaga olnud mingeid sidemeid,” hoiatab autor vaatajaid ka filmi alguses ning tõdeb, et juttu jätkus inimestel kauemaks, kui filmile mahtus, ent materjali veelgi kärpida ta süda lihtsalt ei lubanud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 202 korda, sh täna 1)