Helesinine unistus sillast – küsimusi rohkem kui vastuseid (29)

Helesinine unistus sillast – küsimusi rohkem kui vastuseid

 

Tean, et rahvaasemik, kelle valimisringkond hõlmab Saaremaad, peaks oma skeptilist suhtumist Suure väina võimalikku silda hoidma pigem enda teada. Tean sedagi, et paljude saar-laste arvates peaksid minutaolised mandriinimesed silla küsimuses üldse vait olema, sest ei ole “meretagust asja” omal nahal tundnud.

Seega astun seda artiklit kirjutades õhukesele ja libedale jääle täiesti teadlikult, nagu olin sellest teadlik ka majandus- ja kommunikatsiooniministrile sillateemal kirjalikku küsimust esitades.
Tuleb tunnistada, et sel teemal sõna võttes ei pääse ma päris tugevast déjà vu tundest.

See kõik oleks justkui juba olnud. Hiljuti hämmastas mind majandusministri sõnavõtt, millest võis välja lugeda, et mingeid keskkonnakaitsest tulenevaid takistusi silla ehitamisel ei olevat – ja seda enne keskkonnamõju hindamise lõppu. Meenus üks juhtum seitsme aasta tagusest ajast, kui juba siis, mil keskkonnamõju hindamist polnud veel alustatudki, väitis tollane regionaalminister samuti, et keskkonnamõjud puuduvad.

Nõnda siis pole ka ime, kui minu poolt Suure väina püsiühendusega seoses öeldu hakkab vägisi meenutama seda, mida olen juba rohkem kui korra arvanud. Sest ega Väinamere loodusväärtused, mis olid aluseks selle määramisel Natura 2000 võrgustiku osaks, pole ju vahepeal kadunud. Nagu pole muutunud loodusseadused ega ka keskkonnamõju hindamise põhimõtted.

Kus me praegu selle “sillasaagaga” õieti oleme

Ametlikult mingeid otsuseid langetatud pole ning parimat lahendust Saaremaa ja “suure maa” vaheliseks ühenduseks alles otsitakse. Protsessi juhib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, selle haldusalas on käimas strateegilise dokumendi “Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kava” koostamine ja sellega kavandatavate tegevuste keskkonnamõju strateegiline hindamine. Sestap on loomulik, et alljärgnevas loos viitan ma aeg-ajalt MKM-i poolt kõnealuse projektiga seoses tellitud ja kodulehele välja pandud materjalidele või küsin, miks ühte või teist materjali seal ikka veel pole.

Arvestades projekti suurust, peaks selle vajalikkuse üle otsustamine põhinema selgel analüüsil. Kõigi kodulehel olevate materjalide hulgas ei leidnud ma paraku ammendavat sotsiaalmajanduslikku analüüsi. On küll mitmeid argumente püsiühenduse kasuks, aga on ka selle vastu rääkivaid kaalutlusi. Veenvalt kaalutud kõiki poolt- ja vastuargumente aga ei ole. Muuhulgas on üsna nõrgalt kaalutud silla võimalikku mõju laevanduse arengule, Suurt väina läbivad ju ka pikisuunas liikuvad alused.

Nii suure asja puhul ei pääse me mööda rahast: midagi maksab ju nii parvlaevaliiklus kui ka ükskõik milline püsiühendus. Kahjuks ei leidnud projekti kodulehelt selgeid hinnakalkulatsioone erinevatele ühenduse variantidele. Veel enam, mitte kusagilt ei leidnud selgitust, kust kavatsetakse püsiühenduse rajamiseks vajalik raha leida. Kõik asjaga vähegi kursis olevad inimesed teavad ju suurepäraselt, et muinasjutt ootavast eurorahast ongi muinasjutt. See investeering lihtsalt ei vasta EL-i prioriteetidele.

Tõenäoliselt tuleks riigil panustada märkimisväärses koguses maksumaksja raha ja laenata juurde enam kui poole silla maksumuse ulatuses. Kas sellised kulutused ja laenud on ikka meie riigile jõukohased? Kodulehelt vastust ei leia.

Keskkonnamõjudest ja esmalt üldisemalt

Aeg-ajalt väidetakse, et üksnes olulised mõjud Natura 2000 alale võivad takistada ühe või teise projekti läbiviimist. Paraku ütleb loodusdirektiiv, et pädevad riigiasutused teevad kava või projekti suhtes positiivse otsuse üksnes pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see kava või projekt ei mõju kahjulikult asjaomase ala terviklikkusele. Direktiiv ei ütle, et ebaolulist kahjulikku mõju võiks eirata. Seda tuleks arvestada Suure väina ületuse erinevate alternatiivide mõjude hindamisel kõigile alljärgnevalt äratoodud loodusväärtustele.

Suur väin on rahvusvaheliselt tähtis linnuala, selle tähtsus tuleneb eelkõige läbirände suurest intensiivsusest. Siit kulgeb Lääne-Atlandi rändetee väga oluline haru, mille kaitse on meile nii moraalne kui ka juriidiline kohustus. Sellise linnutee risti läbilõikamine võiks teatud ilmastikutingimustes tähendada arvukaid linnulaipu.

Seega pole ime, et ornitoloogid peavad silda Suure väina ületuse korraldamise kõigist võimalikest viisidest läbirändavatele lindudele kõige ohtlikumaks. Lõplik aruanne püsiühenduse mõjust linnustikule pole veel paraku avalikustatud – kas selle tõttu, et tulemused ei taha jätkuvalt sobida ettemääratud raamidesse?

Väinamerel ja Liivi lahes elab ülejäänud Läänemerest suhteliselt isoleeritud viigerhülge asurkond, kelle liikumissoone sild kindlasti läbi lõikaks. Viigerhüljes on erinevalt oma mõnedest sugulasliikidest üsna inimpelglik ja pole teada, et ta selliste suurte tehnoobjektide lähedal elaks. Pole mingit põhjust eeldada, et viigrid julgevad silla alt läbi ujuda – vähemalt on teada, et mõned teised poolveelised imetajad kardavad seda teha. Liivi lahe ja Väinamere viigriasurkond on kehvas seisus seoses jäävabade talvedega.

Poleks just ilus, kui üleilmsest autostumisest tuleneva kliimamuutuse tõttu hättasattunud liigi asurkond meie kohaliku mõtlematu autokeskse tegevuse tõttu sootuks häviks. Ka viigerhülge aruannet ei ole veel avalikustatud.
Kahepaiksete aruanne on erinevalt lindude ja hüljeste teemat käsitlevatest juba kodulehelt leitav.

Selle järgi avaldaks püsiühendus kahepaiksetele päris olulist mõju, näiteks rabakonna kohalik asurkond võiks sellest tulenevalt välja surra. Mõni püsiühenduse marsruut on kahepaiksetele teistest ohtlikum, kuid praegusega võrreldes on aruande kohaselt igasugune püsiühendus sellest tuleneva pideva liiklusvooga neile ebasoodsam.

Ka põhjaelustik on Väinameres liigirikas ja heas seisundis rannikumerele iseloomuliku struktuuriga. Seda on kinnitanud mitmed uuringud, kusjuures sillaehitust peeti suurimaks ohuks põhjaelustikule juba seitse aastat tagasi. Ka praeguse mõjude hindamise käigus valminud aruanne püsiühenduse mõjudest põhjaloomastikule kinnitab, et kõigist üle Suure väina liikluse korraldamise viisidest on sild kõige suuremate keskkonnamõjudega, eelkõige silla ehitusel vette paisatava peenmaterjali tõttu.

Küsimusi on praegu rohkem kui küll

Pisutki teemasse süvenedes on niisiis ilmne, et Suure väina ületuse erinevatel variantidel on loodusele vägagi erinev mõju. Seetõttu on oluline, et parima lahenduse leidmiseks kaalutaks kõiki asjakohaseid variante. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt ei õnnestunud leida vastust küsimusele: miks on tunneli puhul kaalumisel vaid üks trassivariant? Silla puhul kaalutakse teadupärast kahte trassi ja tunneli puhul vaid ühe variandiga piirdumine jätab seega üsna veidra mulje.

Igasugune ühe variandi ette parimaks kuulutamine on tegelikult vastuolus nii Euroopa Liidu kui ka Eesti seadusandlusega. Õigusriigis on seadused täitmiseks kõigile, eriti aga riigiasutustele. Loodan lähiajal saada ka majandus- ja kommunikatsiooniministrilt kinnitust sellele, et tema juhitav ministeerium kavatseb tegutseda vastavalt kehtivatele seadustele.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 65 korda, sh täna 1)