Põllumehed ei poolda energiavõsa kasvatamist põllumaadel

Põllumajandustootjad ei ole rahul põllumajandusministeeriumi plaaniga hakata maksma ühtset pindalatoetust energiavõsa kasvatamise eest.

7. detsembril oli põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogus (PMAN) arutelul ettepanek lisada toetusõiguslike põldude hulka ka need põllumaad, kus kasvatatakse lühikese raieringiga madalmetsa. Sellega tahetakse toetada eeskätt energiavõsa kasvatamist, et soodustada mittepõllumajanduslikku tegevust ja taastuvenergia osakaalu suurenemist Eesti energiabilansis.

Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmuse sõnul võib väärtuslikul põllumaal energiavõsa kasvatamise toetamine hakata kahjustama kohaliku toiduvaldkonna arengut, sest osa põllumaast läheb ressursina kaduma.

Energiavõsa kasvatamine ja hooldamine on, arvestades praegust liha ja piima turuhinda, Sõrmuse sõnul kasumlikum tegevus kui põllumajanduslik tootmine. Lisades siia ebamõistlikult kõrge toetuse, tekib maaomanikel, kes on pahatihti kinnisvarafirmad, põllumaade rentimisel põllumajandustootjatele reaalne ja tõenäoliselt palju tulusam alternatiiv. Seega on põllumehed õigustatult mures, et kuidas mõjutab nimetatud meede põllumaa rendihindu, osutas Roomet Sõrmus.

Ka Eesti põllumeeste keskliidu (EPTK) hinnangul pole ajalooliselt põllumajanduslikus kasutuses olnud maale energiavõsa rajamine Eesti tingimustes asjakohane, kuna selleks on muud vaba maa ressurssi piisavalt. EPTK juhatuse esimees Üllas Hunt teatas kirjas põllumajandusministeeriumile, et energiavõsa kasvatamise toetamine põllumajanduslikule tootmisele orienteeritud ressurssidest ei ole põhjendatud.

“Leiame, et energiavõsa rajamine on maaomaniku strateegiline otsus orienteeruda biomassi tootmisele energiavõsast ja võtta tulevikus kasum energiaturult. Taastuva energia turg on juba praegu piisavalt atraktiivne, Eesti Energia juurde tekkivad koostootmisjaamad on pakkumas soodsaid võimalusi bio(puidu)massi kokkuostuks,” viitas Hunt. Kui aga puidupõhise biomassi tootmise toetamist ikkagi vajalikuks peetakse, tuleks seda teha (säästva) energia arenduse programmidest.

Lisaks riivab praktiliselt olematute kuludega tegevuse toetamine Hundi sõnul sügavalt põllumeeste õiglustunnet. Praegu toimiv süsteem, mille järgi põllumajandussaaduste tootmist koheldakse toetuste kontekstis sarnaselt heintaimede hooldusniitmisega, on äärmiselt arusaamatu ning ebaõiglane, märkis Hunt. Nüüd on sellele lisandumas ka energiavõsa toetamine, lisas ta.

Üllas Hunt osutas, et heas korras põllumajandusmaa on praegu ja ka pikemas vaates toidutootmise põhivahend, mida ei saa ning ei tohiks kasutada muudel avaliku sektori poolt toetatavatel eesmärkidel. Arvestades toidutarbimise kasvu maailmas, tuleb säilitada põllumajandusmaa kui põhilise tootmisvahendi väärtus (mullaviljakus ja struktuur, optimaalne veerežiim) ka pikemas perspektiivis.

Eestimaa talupidajate keskliidu tegevjuht Kaul Nurm osutas oma kirjas, et juhul kui tulevikus tekib vajadus energiavõsa alla läinud pinnas toiduvajaduse katteks taaskasutusele võtta, läheb see väga kalliks. Kännustiku põlluks muutmine on väga kulukas, kulutuste summa võib ületada aastate jooksul saadud toetusrahade taseme, kirjutas Nurm.
Sarnaselt teistele organisatsioonidele tegi ka talupidajate keskliit ettepaneku taotleda Euroopa Komisjonilt erisust ehk õigust mitte rakendada madalmeedet Eestis.

Kui erisuse sisseviimine ei õnnestu, tuleks lubada toetusõiguslikena kasvatada üksnes kiiresti kasvavaid kultuure, mille biomassi produktiivsus oleks majanduslikult põhjendatud. Raieringi pikkus ei tohiks ületada piiri, millest alates kändude ja juurestiku ulatus kahjustaks drenaažisüsteeme ja millest kaugemale minnes tuleks maade taas kasutussevõtu puhul hakata kände juurima.


Pihtla valla lihaveisekasvataja Jaanus Sall:

Olen samuti seda meelt, et energiavõsa kasvatamise toetamine põllumajanduse toetusrahaga ei ole õigustatud. Seda peaks toetama alternatiivenergia meetmete alt, vastavad fondid on ju olemas. Kuna EL-is on toetused uutele liikmesmaadele niigi palju väiksemad, siis võiksime olemasolevat raha kasutada palju otstarbekamalt ja suunata selle ikkagi põllumajandustootjale.

Minu arvates põllumajandusministeerium ei tunne põllumajandust, investeeringutoetused on alarahastatud, ministeerium ei tunneta investeerimisvajadust. Kui nüüd suunata põllumehe raha energiavõsale, siis põllumajandus hääbub päris. Põllumees, kes praegu niigi sipleb ja ennast kesiselt tunneb, temalt küll ei tasuks neid toetusi ära võtta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 121 korda, sh täna 1)