Maakonna omavalitsusjuhid järgmiseks neljaks aastaks

Meretagune asi. Nii on harjutud ütlema nende inimeste tegemiste kohta, kelle igapäevaelu kulgeb saarel. Aga kui võrrelda vahemaad ja liikumisvõimalusi mistahes muu saare ja Ruhnu vahel, siis võib ruhnlaste kohta öelda, et eriti meretagune asi.

RUHNU VALD

Ariina Kollom, vallavolikogu esimees:
Mina olen sündinud ja kasvanud Tallinnas, aga juba möödunud sajandi seitsmekümnendate algusest olen Ruhnus suvitanud ning päriselt asusin siia elama 2004-nda kevadel. Saare elu-olu ja probleemid on mulle seetõttu kõik tuttavad.

Volikogu liige olen esimest koosseisu, aga olen varem volikogu istungeid protokollinud, seega tean, mis seal toimub. Tegutsen rahvamajas ja õpin Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias kultuurikorraldust.
Ruhnu volikogu on väike, meil on olemas lisaks revisjonikomisjonile veel heakorrakomisjon. Eelarve menetlemine käib volikogus kõigi liikmete osalusel. Eks ta selline läbirääkimiste põhine menetlemine ole.

Meie elu arengule aitaks kindlasti kaasa elamumajanduse arendamine, sest on ettevõtlikke inimesi, kes sooviksid Ruhnu elama tulla. Praegu on üks kinnisvaraarendamise projekt käimas, arendajal on kavas ehitada ühepereelamuid. Kui mõtlen neile, kes on siia hiljuti elama asunud, tulevad kohe meelde kooliõpetaja, vallasekretär, valla osaühingu juhataja. Küllap meile tullakse, kui on, kuhu tulla.

Korsi talu korrastamine on meie jaoks oluline, kevadel algavad seal taastamistööd. Viime sinna oma muuseumi, sest ruumipuudusel ei ole me kõiki olemasolevaid eksponaate saanud välja pannagi. Loodame Korsi talust kujundada midagi vabaõhumuuseumi taolist.
Kalapüük annab ruhnlaste toidulauale oma osa, meil on kaks kutselist kalurit ja muidugi ka harrastuskalurid. Eks hülged teevad kalavõrkudele liiga, neid on saare ümbruses liiga palju. Kas aga hülgejahti kunagi lubatakse, ei ole praegu teada, aga arutelud käivad. Küllap kohapeal huvilisi leiduks.

Sel aastal käis meil üsna palju Läti turiste, ei tea, kas sellele aitas kaasa meie karu minek sinna. On tekkinud legend, et enne oli Lätis viis, nüüd olevat kuus karu. Üdiselt oli eelmine suvi turistide mõttes kehvavõitu.
Kindlasti on hea, et me saame edaspidi oma metsa kohapeal töödelda. Head suhted piirivalvega on olulised. Nad on väga abivalmis, kui meil vaid mingi mure tekib. Meie väikeses kogukonnas ja saarelistes tingimustes on igasugune koostöö oluline.

Aare Sünter, vallavanem:
Oleme Ruhnus seda meelt, et lõpmatuseni ei saa rääkida majanduslangusest, ja me vaatame tulevikku sellise pilguga, et paremad ajad on tulekul. Kindlasti on võimalik ka tänasel päeval üht-teist ära teha, kas või väiksemaid asju. Töö käib selle nimel, et üritada parandada Ruhnu elukeskkonda niipalju kui võimalik. Elame ju veidi teistsuguses keskkonnas kui enamik Eesti omavalitsusi.

Kindel on see, et sügiseks on meil vee- ja kanalisatsiooniprojekt valmis. See on meie saarele väga oluline nii elukeskkonna kui ka keskkonnakaitse seisukohalt. Teine väga oluline keskkonnaalane ettevõtmine on meil prügimäe likvideerimine, eelmise aasta lõpuks sai vana prügi ära viidud. Praegu tegeleme uute hoonete ehituse ettevalmistamisega, et saada korda kogu prügimajandus. Lähiajal jõuame niikaugele, et kogu prügi sorteeritakse ja saadetakse saarelt ära.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tegeleb väga tõsiselt meie tarbeks laeva ehitamise ettevalmistamisega ja ma kasutan siin võimalust, et ministeeriumi südamest tänada. Nad suhtuvad meie muredesse väga tõsiselt ja senine asjaajamise käik annab alust arvata, et laev saab liinile tulla aastal 2011 või hiljemalt 2012. Eks neid probleeme on meil transpordiga üksjagu, aga oma laeva tulek teeks meie elu oluliselt paremaks.

Ka meie koolimaja ehitamise probleemid on teada ja täna võib öelda, et need asjad ikka tasapisi liiguvad, me läheme sellega edasi nii, nagu võimalik on. Esialgu liigutame veel pabereid.
Kindlasti arendame edasi valla osaühingut, et elanikele vajalikke teenuseid osutada. Olemas on kiirabiauto, mida ei ole just väga paljudel valdadel, ka lund lükkab meil valla traktor. Siin ei ole lihtne kusagilt abi võtta, kui mingi häda käes on. Ruhnul on praeguseks olemas oma metsamajandamise tehnika, et kohapealset puitu töödelda. Selliseid ja muid asju saame endale soetada just erinevate projektide kaudu.

Praegu tegeleme eelarve kokkupanemisega ja eks ta selline eelmise aasta suuruses ja sama nägu saab olema. Suurem investeering on kindlasti vee- ja kanalisatsiooniprojekti tarbeks Kuressaare Veevärgi aktsiate omandamine. Kärped tegime eelmisel aastal juba ära ja uusi kavas pole, sest jäime eelmisel aastal ilusasti plussi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 25 korda, sh täna 1)