MTÜ Loona annab rahvuspargi juubeli tähistamisse oma panuse (1)

MTÜ Loona annab rahvuspargi juubeli tähistamisse oma panuse

LOONAL ON TALVELGI OMA VÕLUD: MTÜ Loona tegevjuht Maarika Toomel kutsub huvilisi suusaradadele nii merejääl laidude vahel kui ka metsarüpes.
Foto: Aare Laine

Möödunud aastal Loona mõisa rendikonkursi võitnud MTÜ Loona annab Baltimaade esimese looduskaitseala, Vilsandi rahvuspargi 100 aasta juubeli väärikaks tähistamiseks oma panuse. MTÜ Loona juhatuse esimehe ja tegevjuhi Maarika Toomeli sõnul on mittetulundusühing koostanud selle tarbeks laiaulatusliku kultuuriprogrammi, mis hõlmab nii kontserttegevust, loodusfotode konkurssi, esimese Eesti loodusfilmi taas ekraanile toomist ja mitmel viisil aastaringset Vilsandi rahvuspargi tutvustamist.

Tänavune lumerohke talv pakkus lapsepõlves mandrimaalt Loonas koolivaheaegasid nautimas käinud nüüdsele Kihelkonna elanikule Maarika Toomelile meeldiva üllatuse. Vana aasta lõpus meelitas aktiivne ettevõtja esimese grupi loodushuvilisi metsa rüppe ja merejäälegi suusatama. Viiskümmend paari lumelaudu ootab järgmisi huvilisi.

Keskajast pärineva Loona mõisa peahoone haldaja MTÜ Loona on suure kahekorruselise maja ainuvalitseja. Riigiametnikud kolisid möödunud aastal mõisakompleksi väiksematesse majakestesse.
Teisipäeva ennelõunal Loona mõisa trepilt lumevaipa imetledes püüdsin Maarika Toomelilt teada saada, kas tema oli nii kange naine, et riigiametnikud mõisa peamajast välja sõi.

“Nii vägev ja kuri ma ka ei ole. See oli riigi otsus – keskkonnaameti biosfääri kaitseala nõuniku Arvo Kullapere kabinet on nüüd kunagises viljakuivatis, praeguses loodusmajas, ja RMK spetsialisti Kadri Kullapere tööruum on uues imetoredas näitusemajas,” teavitas Maarika Toomel.

Riigiametnike endistest kabinettidest saavad Toomeli sõnul majutamiseks kohased apartemendid. “Perede jaoks on need suurepärased ruumid. Sinna on omaette sissepääs. Loodame, et saame need juba suveks välja üürida,” rääkis Maarika Toomel.
Ametlikult on Loona mõis Vilsandi rahvuspargi keskus ikkagi edasi. Ometi on Toomeli meelest rahvuspargi korraldus ja struktuurid riiklikul tasandil üsnagi laialivalguvad.

“Rahvuspark justnagu oleks, aga administratsiooni tal ei ole. Milline on siis rahvuspargi staatus? Meie ajame siin majas oma asja ja sellega me tuleme toime. Vaatamata mõningasele ebaselgusele on rahvuspargi keskus ikkagi Loona mõis. Huvilised saavad siit aastaringselt turismiinfot, siin me inimesi majutame ja toitlustame,” rääkis mõisas tegutseva MTÜ juht.

Mõisahoone vajab mõningast uuenduskuuri

Keskaegse vasallilinnuse keldriruumidele püstitatud mansardkorrusega kivist mõisahoone on ehitatud mitmes järgus, peamiselt 17.–18. sajandil. Oma praeguseni säilinud saaremaalikult tagasihoidliku klassitsistliku välimuse sai hoone 19. sajandi alguspoolel. Mõis renoveeriti 1997. aastal. Suures ja korrastatud pargis on säilinud ka kõrvalhooned.

Mõisahäärberi teisel korrusel on sisustatud 10 mugavat hotellituba: kaks sviiti, 7 kahekohalist tuba ja 1 ühekohaline tuba, kokku 19 kohta. Tubades on nii dušš kui ka WC. Majas on traadita internet (WiFi). Ülemises fuajees asub pisikese raamatukoguga lugemisruum ja laste mängunurk.
Härrastemajas on kolm saali – kaminasaal, baarisaal ja suur saal. Mõisa härrastemaja saal on sobiv paik nii pidulike vastuvõttude, töökoosolekute, konverentside, seminaride kui ka pulmade ja muude perekondlike tähtpäevade korraldamiseks. Majas on massaažikabinet ja korralik saun.

Kontsertide korraldamiseks on suures saalis väga hea tiibklaver, mille head kõla ja kvaliteeti on kiitnud mitmed professionaalsed muusikud.
Hoone seisukorda tervikuna hindab ettevõtja suhteliselt heaks. Puudustena luges Maarika Toomel ette tasemel hüdroisolatsiooni puudumise, elektrikütte ja kehva veevarustuse.

“Meile on lubatud, et maja saab uue küttesüsteemi. Sellekohane projekt on olemas. Mis siin ikka, per aspera ad astra, läheme aga läbi raskuste tähtede poole,” mõtiskles Maarika Toomel.
Kõige tähtsam, et jätkuks huvilisi, kelle nimel MTÜ Loona tegutseb. Maarika Toomelil on usku, et selliseid inimesi on nii Saaremaal ja mujal Eestis kui ka Euroopas ja kogu maailmas.

Ettevõtja hinnangul on Loona mõis praegu nagu uinuv kuningatütar. Avarate tubadega mõisahoone asub ju imekaunis kohas. Mõisast viivad matkarajad looduskaunitesse paikadesse, sealhulgas Harilaiule, kus asub Saaremaa “Pisa torn”.
Praegu käib töö turunduse vallas eesmärgiga rahvusparki veel paremini tutvustada, meelitamaks nii mõisasse kui ka matkaradadele huvilisi lähemalt ja kaugemalt.

“Meil on plaanis külastada messe. Ise õpin hoolega internetiturundust. Katsume selle teabe väljapoole suunata. Rahvuspargi ja Loona mõisa kasuks räägib see, et selle aasta augustis me tähistame Vilsandi looduskaitseala sajandat aastapäeva. See on mõneti kummastav – meie looduskaitse on vanem kui Eesti vabariik.

Toonase Tsaari-Venemaa esimene looduskaitseala loodi just siin. Kogu see asi sai alguse Vilsandi läänerannikul asuvatest Vaika saartest. Sada aastat tagasi leidis heas mõttes hull mees, Vilsandi tuletornivaht Artur Toom, et loodust on tarvis kaitsta. Kogu see teave ja kogemus tuleb panna kaasaegsemasse vormi ning seda siis jõulisemalt müüa.”

Mõned äriinimesed on Toomelile soovitanud, et pakkugu aga mõis välja pulmadeks ja muudeks pidudeks. Sellega ei ole ettevõtja päriselt nõus. Mõistagi ei ole tal midagi pulmapidude vastu, kuid kõige suuremat rõõmu teeb rendikonkursi võitjale ikkagi see, kui majja tulevad tõelised looduse- ja pärandkultuurihuvilised.

Maarika Toomel osaleb ka ökoturismi klastris, mille eesmärk on viia Eesti loodusturism rahvusvahelisele turule. “Selleks, et meid oleks kuulda ja näha, ongi see klaster loodud. EAS-i tugi on samuti väga tähtis. Meil on siin inimestele nii palju näidata: linnud, palju haruldasi taimi, hülged meres. Just praegu on paras aeg teha suusamatk laidude vahele. Suusavarustuse anname meie. Näha suuskadel maad merelt – seegi on kordumatu vaatepilt. Kasutame seda ilusat talve looduse nautimiseks,” kutsub oma esimese selletalvise suusaretke teinud Maarika Toomel inimesi merejääle suusatama.

Ettevõtja julgustab ka vanemaid inimesi loodust suuskadel nautima tulla. “Me üritame siin arendada “40 pluss” projekti. See ei tähenda, et nooremad ei võiks tulema. Aga kui vanematel inimestel jagub jaksu ja tervist, miks mitte seda siis loodusest suusaretkel veel juurde ammutada. Pakume ise endale mõnusa äraolemise looduses,” õhutas Toomel.

Eesti esimest loodusfilmi saab taas näha 14. augustil

1937. aastal valminud esimest eesti loodusfilmi “Vilsandi linnuriik” saab taas näha Eesti looduskaitse 100. sünnipäeval 14. augustil sel aastal. Seda näidatakse publikule Papissaare vesilennukite angaari seinal. Filmiseanss kombineeritakse rahvaliku kontserdiga.

Samal päeval esinevad Kihelkonna rahvamajas Eesti Kontserdi solistid. Augusti teises pooles on kavas kontserdipublik Loona mõisasse kutsuda – “KuuValguseMuusika” kontserdile.
Kuulutatakse välja fotokonkurss “100 aastat hiljem”, mille juhend on koostamisel.
“Loona mõisas saab magada, süüa, kontserte kuulata, puhata, loodust nautida ja tulevikus loodetavasti ka teatrietendusi vaadata,” rääkis Maarika Toomel.

Kõike seda ei tee Loona MTÜ üksinda. Koostööd peab Maarika Toomel väga tähtsaks. Seda teeb MTÜ keskkonnaameti, RMK, kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjatega nii oma maakonnast kui ka mandrimaalt.
“Eks koostöö tegemisel läheb ühine samm vahel segi ka. Siis tuleb vahetussamm teha ja kõik taastub endises rütmis,” teab Maarika Toomel oma koostöökogemustest.

Rahvuspargi suurel juubelil, mis on ühtlasi ka Eesti ja kogu Baltimaade looduskaitse suur tähtpäev, loodavad kõik koostööpartnerid korrektselt ühte sammu astuda. Ainult nii saab asja ühise eesmärgi nimel edukalt edasi arendada.


MTÜ Loona

Puhkemajanduse edendamine, majutamine, toitlustamine, loodus- ja pärimusmatkade, kultuuriürituste korraldamine.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 109 korda, sh täna 1)