Liivi lahe räimekvoot võidakse tulevikus Saaremaa ja Pärnu vahel ära jagada

Liivi lahe räimekvoot võidakse tulevikus Saaremaa ja Pärnu vahel ära jagada

Et kala jätkuks kõigile, peavad Saaremaa ja Pärnu kalurid tegema koostööd ja jõudma mõistliku kokkuleppeni.
Foto: Karl Eik Rebane

Et tasandada piirkondade ebavõrdseid püügitingimusi võidakse Liivi lahe Eestile eraldatud rannapüügi räimekvoot edaspidi Saaremaa ja Pärnumaa, Manija ja Kihnu saare vahel ära jagada.

“Isiklikult pean kvoodi jagamist mõistlikuks, see annab kõigile piirkondadele võimaluse paremini oma tööd planeerida sõltumata sellest, milline on aasta ja kuidas see kala parasjagu liigub,” ütles Oma Saarele keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome. Kvoodi jagamise maakondade ja püsiasustusega väikesaarte vahel teeb võimalikuks kooskõlastusringil olev kalapüügiseaduse muutmise seadus.

Soome sõnul on maakondlik kvoot eelkõige kasulik saarlastele, sest ilmastikutingimuste tõttu jõuab räim sageli kõigepealt Pärnu randa ja enne kui kala Saaremaa vetesse jõuab, on lõviosa Liivi lahe räime-kvoodist pärnakate poolt juba välja püütud. Sama olukord on ka Liivi lahes olevate väikesaarte Kihnu ja Manijaga.

Aastase lubatud saagi kehtestamine piirkondade kaupa annab kaluritele kindlustunde, et ükski maakond ega väikesaar ei jää kalast ilma, sest keegi teine ei tohi nende osa välja püüda. Põhimõte on selles, et niipea kui näiteks Pärnumaa kalurid on oma kvoodi täis püüdnud, pannakse nende püük kinni, selgitas Soome. Eriti oluline on oma kvoot väikesaartele, kus peale kalapüügi on muid tegevusalasid väga vähe.

Ain Soome tõdes, et praegu on eesmärgiks seadusega luua kvoodi jagamise võimalus, selle kasutamine sõltub juba kalurite kokkulepetest. “Selle üle on aastaid arutatud, aga kalurite vahel ei ole jõutud kokkuleppele, kui palju püügikogusest võiks olla Saaremaa ja kui palju Pärnumaa oma,” rääkis Soome. “Meie seda jõuga tegema ei hakka, seega jääb võtmeküsimuseks, kas suudetakse kokku leppida või mitte,” lisas kalavarude osakonna juhataja, kelle hinnangul võiks kvoodi jaotuse aluseks olla ajalooline väljapüük.

Ain Soome ütles, et seaduse jõustumisel annab see võimaluse jagada maakondade ja väikesaarte vahel ka Läänemere avaosa (Väinameri ja Soome laht) räimekvoot, mis on aga Liivi lahe omast oluliselt väiksem. “Seadus annab võimaluse teha seda igal pool, mitte ainult Liivi lahes. Aga diskussioon on tekkinud Liivi lahe osas,” lausus Soome.


Saarte kalurite ühingu esimees Hillar Lipp:

Rannapüügi räimekvoodi jagamine on ebavõrdsete püügitingimuste tõttu Liivi lahe Eestile eraldatud kvoodi osas tervitatav ja mõistlik, mis tagab püügipiirkondadele pingevaba kalapüügi planeerimise, sõltumata kala esinemisest ja tulekust rannamerre.

Antud teemal on korduvalt ettepanekuid tehtud. Vajakajäämine ja midagi tegemise vajadus võimendus aga eriti 2009. aasta sügisese võrguräimepüügi eel, kui ilmnes Eesti räimekvoodi kontrollimatu suur ülepüük, mis lõi olukorra, kus isegi väikesemahuline ajalooline võrguräimepüük takerdus räimekvoodi puudumise tõttu. Tänaseni ei ole selgitatud, kuidas see võimalikuks sai ja mis see Eestile kaasa toob.

Planeeritav ettevõtmine parandab kindlasti elukvaliteeti väikesaartel, kus on mereline tegevus (kalapüük) juba pikaajaliselt välja kujunenud ja alternatiive sellele üsna keeruline leida. Püügikogusteks võiks olla ajalooline väljapüük, mis on vajalik selgeks vaielda, aga mis ei saa olla vaid viimase kolme aasta väljapüük. Võimalik oleks seda arvutada, võttes aluseks kokkuleppelise väljapüügi kevadpüügil kastmõrra kohta tonnides. Vajalik on ka räimekvoodist kokkulepitud koguse jätmine sügiseseks võrguräimepüügiks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 75 korda, sh täna 1)