Linn magas maha raekoja katuse garantiiremondi (12)

Linn magas maha raekoja katuse garantiiremondi

Foto: Peeter Kukk

Kuressaare linnavalitsus ei esitanud 2002. aastal raekoja katust remontinud ehitajale pretensioone kehva töö kohta kohe. Nüüd, aastaid hiljem pole seda enam võimalik teha ja katuse remondiks tuleb linnal taas raha välja käia.

“Kuressaare raekoja katuse remondi kohta on ekspertiis tehtud juba 2003. aastal,” kinnitas Kuressaare abilinnapea Kalle Koov, lisades, et teadmata põhjustel ei ole aga siis, kohe pärast remonti, ehitajale pretensioone esitatud. “Seega täna, seitse aastat hiljem seda teha on pretsedenditu,” nentis Koov.

2002. aastal pani Kuressaare raekojale katuse peale AS Saare KEK, kes võitis toona raehoone renoveerimiseks korraldatud riigihankekonkursi, ja tehtud tööde eest maksti linnakassast välja 1,13 miljonit krooni. Remonditööd kestsid 2002. aasta juulist septembrini ning tööde eesmärk oligi läbijooksva katuse remont.
Juba esimesel remondijärgsel talvel sadas raekoja pööningule aga taas lund sisse ja ehitusfirma tegi katuse parandustöid. Mõni kuu hiljem tellis linnavalitsus ka ekspertiisiakti.

Riiklikult tunnustatud eksperdi Eduard Sepa allkirjaga paberilt võib lugeda, et katus ei ole ehitatud projekti- ega tootja juhiste kohaselt, ning Sepp loetleb ka mitmeid vigu, mida oli kivide paigaldamisel tehtud.
Eksperdi hinnangul püsivad lõigatud katusekivid ühes nurgas “ausõna peal” ning kõige hullem olevat see, et tugeva tormiga võivad need langeda kõnniteele.

Lisaks tuvastati vigu nii kinnituste kui ka materjali kasutamise osas ning ka lume ja vihma sattumine pööningule on selliste lahenduste puhul eksperdi sõnul vältimatu.
“Kahjuks ainuke võimalus ülalnimetatud probleemidest üle saada on katuse täielik ümberehitamine,” märkis ekspert Eduard Sepp.
Üldjuhul kehtib ehitaja antud garantiiaeg Eesti Vabariigis 24 kuud. Kuressaare linnavalitsus jättis aga vaatamata ekspertide soovitusele garantiiremondi võimaluse kasutamata.

Seetõttu vajab Kuressaare raekoda nüüd, ligi kaheksa aastat hiljem, uut kapitaalset remonti, mis võib maksta kuni miljon krooni.
“Vaieldamatult vajavad raekoja katusekonstruktsioonid remonti,” ütles Kalle Koov, lisades, et praegu katuseremondi kohta veel eelkalkulatsiooni koostatud ja hinnapakkumist võetud ei ole.

2002. aasta lõpul ehitusnõuniku kohalt abilinnapeaks tõusnud Urmas Sepp ei osanud eile öelda, miks eksperdi arvamus toona arvesse võtmata jäeti ja garantiiremonti ei nõutud.
“Ma tean, et seal midagi tehti, aga pean natuke pabereid vaatama ja asjaosalistega rääkima,” lausus Sepp, oskamata eile ka öelda, kes tegi toona raekoja katuse ehitusjärelevalvet.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 32 korda, sh täna 1)