Tulumaksu laekumise prognoos täitus 100-protsendiliselt

Tulumaksu laekumise prognoos täitus 100-protsendiliselt

 

Maksu- ja tolliameti koduleheküljel avaldatud statistikast ilmneb, et möödunud aastal laekus maakonnas tervikuna üksikisiku tulumaksu 0,6% enam kui kavandatud. Protsentuaalselt oli ülelaekumine suurim Pihtla, Ruhnu, Torgu ja Lümanda vallas; suurima alalaekumisega omavalitsused olid aga Kihelkonna, Pöide ja Mustjala vald.

Maakonnas tervikuna laekus üksikisiku tulumaksu ligi 1,4 miljonit krooni enam kui omavalitsuste eelarvetes kavandatud. Samas tuleb aga tõdeda, et 2008. aastaga võrreldes laekus mullu maakonnas tervikuna tulumaksu vähem veidi üle 40 miljoni krooni ehk 14,3% (vt joonis). Tunamullusega võrreldes oli tulumaksu laekumine eriti kehv suvekuudel, s.o turismi kõrghooajal.

Seitse omavalitsust jäi miinusesse

Kehtiva eelarvega võrreldes jäi üksikisiku tulumaksu laekumine miinusesse seitsmes Saare maakonna omavalitsuses. Tõsi, neist kahes – Leisis ja Orissaares – oli alalaekumine minimaalne, ulatudes vaid mõnesaja kroonini.

Protsentuaalselt oli alalaekumine suurim Kihelkonna, Pöide ja Mustjala vallas (vastavalt –5,1; –4,1 ja –3,2%). Rahalises väärtuses oli alalaekumine aga kõige suurem Kaarma, Kihelkonna ja Pöide vallas. Muide, nimetatud omavalitsustest jäid Pöide ja Mustjala üksikisiku tulumaksu laekumise osas miinusesse ka 2008. aastal.
Ülejäänud Saare maakonna omavalitsused suutsid eelarvesse kavandatud tulumaksu laekumise prognoosi täita. Rahalises väärtuses oli ülelaekumine kõige suurem Pihtla vallas (+712 648 krooni).

Linnas laekumine 2007. aasta tasemel

Meie suurimas omavalitsuses Kuressaare linnas laekus mullu üksikisiku tulumaksu ligi 113,4 miljonit krooni, mis on 337 000 krooni ehk 0,3 protsendipunkti võrra enam kui kavandatud.

Samas laekus Kuressaares 2009. aastal tulumaksu tunamullusega võrreldes vähem ligi 22,4 miljonit krooni ehk 16,5%. Linna rahandusnõunik Mai Takkis ütles kommentaariks, et läinud aastal oli tulumaksu laekumine võrreldav 2007. aastaga. “Olulisema tulu osas olime mullu enam-vähem 2007. a tasemel,” ütles ta. “Pole paha, kui meenutame, milline 2007. aasta oli.”

Õigeaegselt tehtud rasked otsused

Möödunud aastal laekusid Kuressaare tulud tervikuna 0,2% üle kavandatud eelarve. Linna rahandusnõuniku sõnul oli olukord mullu ja on ka praegu ikka veel keeruline, sest varasemate aastate vältel olime harjunud liiga kiire majandusliku kasvuga.

“2009. aasta õnnestumiseks tegi Kuressaare õigeaegselt rasked otsused,” märkis Takkis. “Nähes, et juba 2008. aasta hilissügisel antud majanduslanguse näitajad ei ole reaalsed, võttis linnavolikogu aprillis vastu negatiivse lisaeelarve. See ei olnud kerge otsus, sest linna töötajad pidid leppima palgalangusega. Samas me aga ei vähendanud linna töötajate arvu ja erinevalt paljudest teistest omavalitsustest ei pea Kuressaare linn uut eelarveaastat alustama eelmise aasta puudujäägi katmisega.”

Kärla praegune vallavanem Villi Pihl, kes vallavolikogu eelmises koosseisus oli arengu- ja eelarvekomisjoni esimees, ütles: “2009. aasta eelarvet koostades kavandasime esialgu 10-protsendilist tulumaksu langemist, aasta esimesed kuud näitasid aga languseks 15%. Võtsime neid hoiatusi tõsiselt ja tegime tulumaksu lõpliku prognoosi osas 18-protsendilise kärpe, mida volikogu ka aktsepteeris. Kas me nüüd olime nii suured spetsialistid, et sellise täpsusega asju ette nägime, ei julge väita, aga igatahes oli meie tehtud käik õige.”

Ka edaspidi tasub ettevaatlik olla

Rääkides 2010. aasta eelarve koostamisest, ütles Kuressaare linna rahandusnõunik Mai Takkis, et ettevaatlikkus ja konservatiivsus tuleks säilitada ka tulevikus. “Käesoleva aasta eelarve menetlemine on alanud ja tulumaksu laekumise oleme kavandanud 9% väiksema (rahalises väärtuses teeb see ligi 10,2 mln krooni – toim) kui oli 2009. aasta tegelik laekumine,” lausus ta.

Takkise sõnul tingib ettevaatlikku ja konservatiivset käitumist eelkõige olukord meie tööturul. (Töötukassa andmetel oli 2008. aasta lõpus Saare maakonnas 627 registreeritud töötut, 2009. aasta lõpus aga 1740 – toim.)
“Samas aga ootame majanduse elavnemist ja tööpuuduse vähenemist. Et olla vajalik ühiskonnale ja tagada oma perele vajalikud elatusallikad, vajab iga inimene võimalust töötada, riigi ja omavalitsuse roll on aga ettevõtluskeskkonda igati toetada,” ütles linna rahandusnõunik lõpetuseks.


Teadmiseks

Tulumaksu laekumine kolme viimase aasta jooksul:
– Maakonnas (muutus mullusega võrreldes)
2007. a 239,9 mln (+25,6%)
2008. a 281,6 mln (+17,4%)
2009. a 240,5 mln (–14,3%)
– Kuressaares (muutus mullusega võrreldes)
2007. a 115,2 mln (+24,8%)
2008. a 135,7 mln (+17,8%)
2009. a 113,4 mln (–16,5%)
2010. a prognoos 103,2 mln (–9%)

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 24 korda, sh täna 1)