18.01.2010 arhiiv

  • Soetasin endale eelmisel nädalal õhksoojuspumba. Igati toekas riist. Paigaldasin ära, kuid sellele järgnes rida arusaamatusi.

    Nael: Elu õhksoojuspumbaga (6)

    Soetasin endale eelmisel nädalal õhksoojuspumba. Igati toekas riist. Paigaldasin ära, kuid sellele järgnes rida arusaamatusi.

    Loe edasi...

  • Säärase pealkirjaga pikem artikkel ilmus sel nädalal autoriteetses Ameerika ajakirjas Foreign Policy. Selle autor, vene-ameerika professor Niina L Hruštšova (fotol) kirjutab, et kahepäine kotkas pole mitte ainult Vene riigivapp – see on ka rahvusliku skisofreenia sümbol.

    Parem ilma peata kui kaks pead (1)

    Säärase pealkirjaga pikem artikkel ilmus sel nädalal autoriteetses Ameerika ajakirjas Foreign Policy. Selle autor, vene-ameerika professor Niina L Hruštšova (fotol) kirjutab, et kahepäine kotkas pole mitte ainult Vene riigivapp – see on ka rahvusliku skisofreenia sümbol.

    Loe edasi...

  • Homme möödub sada viiskümmend aastat päevast – 1860. aasta 17. jaanuar (vkj) –, mil Lõuna-Venemaal Taganrogi linnas sündis kõigi aegade üks geniaalsemaid kirjanikke (see on minu väga subjektiivne seisukoht – U. K.) Anton Tšehhov (suri 1904). Siin maises ilmas elas ta kõigest 44 aastat, kuid tema raamatuid loeb kogu maailm ja tema näidendeid lavastatakse kõikjal. Võib öelda, et aastatega on Tšehhovi kuulsus aina kasvanud.

    Eelolev nädal möödanikus

    Homme möödub sada viiskümmend aastat päevast – 1860. aasta 17. jaanuar (vkj) –, mil Lõuna-Venemaal Taganrogi linnas sündis kõigi aegade üks geniaalsemaid kirjanikke (see on minu väga subjektiivne seisukoht – U. K.) Anton Tšehhov (suri 1904). Siin maises ilmas elas ta kõigest 44 aastat, kuid tema raamatuid loeb kogu maailm ja tema näidendeid lavastatakse kõikjal. Võib öelda, et aastatega on Tšehhovi kuulsus aina kasvanud.

    Loe edasi...

  • Seekordses ajalooülevaates räägib Nasvalt pärit ajaloouurija KALLE KESKÜLA teemal, mis kodukandi möödanikku justnagu ei puuduta – riikluse tekkest ja arengust meie idanaabrite juures. Kuna lugu saab alguse nn viikingite ajal, kus ka Saaremaal oma kindel koht, siis ehk ei tundugi see teema niivõrd kauge.

    Ajalookilde müstiliselt Venemaalt (5)

    Seekordses ajalooülevaates räägib Nasvalt pärit ajaloouurija KALLE KESKÜLA teemal, mis kodukandi möödanikku justnagu ei puuduta – riikluse tekkest ja arengust meie idanaabrite juures. Kuna lugu saab alguse nn viikingite ajal, kus ka Saaremaal oma kindel koht, siis ehk ei tundugi see teema niivõrd kauge.

    Loe edasi...

  • “Vaata, kus on jäässe läinud!” See hüüatus ei kuulu mitte mõnele lapsele, kes pärast esimest öökülma avastab õues jäätunud sopalombi, vaid vette läinud talisuplejale, kes avastab, et 10 minutiga on vast lahtiraiutud veesilmale taas jääkirme peale tulnud. Pole ka ime, kui õues on 17 külmakraadi.

    –17 kraadiga ujumas (5)

    “Vaata, kus on jäässe läinud!” See hüüatus ei kuulu mitte mõnele lapsele, kes pärast esimest öökülma avastab õues jäätunud sopalombi, vaid vette läinud talisuplejale, kes avastab, et 10 minutiga on vast lahtiraiutud veesilmale taas jääkirme peale tulnud. Pole ka ime, kui õues on 17 külmakraadi.

    Loe edasi...

  • Ruhnu saarel palju mehi 
igat kabariiti kehi. 
Mõni lühem, mõni pikem, 
mõni hapram, mõni sitkem. 
Kui su lennuk Ruhnu maandub, 
Vello sinu poole suundub.

    Mulgimaal sündinud Halinga mehest sai ruhnlane (4)

    Ruhnu saarel palju mehi igat kabariiti kehi. Mõni lühem, mõni pikem, mõni hapram, mõni sitkem. Kui su lennuk Ruhnu maandub, Vello sinu poole suundub.

    Loe edasi...

  • Sohvia teab, mida räägib, sest just tänu pere ja sõprade olemasolule ei ole rasked haigused suutnud hävitada tema elurõõmu ja murda tahet.

    Sohvia Saks: õnn on see, kui su ümber on sõbrad ja perekond (3)

    Sohvia teab, mida räägib, sest just tänu pere ja sõprade olemasolule ei ole rasked haigused suutnud hävitada tema elurõõmu ja murda tahet.

    Loe edasi...