Mulgimaal sündinud Halinga mehest sai ruhnlane (4)

Mulgimaal sündinud Halinga mehest sai ruhnlane

REISIJATE ESIMENE TERVITAJA RUHNUS: Agronoomikutsega Vello Kümmelist on Ruhnu saarel saanud lennujaamatöötaja, kes reisijatele esimesena vastu tõttab.
Foto: Aare Laine

Ruhnu saarel palju mehi
igat kabariiti kehi.
Mõni lühem, mõni pikem,
mõni hapram, mõni sitkem.
Kui su lennuk Ruhnu maandub,
Vello sinu poole suundub.

Sellise toreda luuletuse Ruhnu meestest leiab huviline Ruhnu blogist (Ruhnu Blogi – ruhnlane.blogspot.com). Mitmesalmilise meestetutvustuse esimene persoon on Vello. Kes ta on? See mees on lennujaama töötaja Vello Kümmel. Viljandis sündinud, Pärnumaal Halingas elanud ja töötanud Vello on Ruhnus elanud 13 aastat. Saarel on ta pidanud mitut ametit, olnud ka Ruhnu vallavanem ja volikogu esimees. Praegugi kuulub aktiivse eluhoiakuga mees valla volikokku, saades nii väikesaare elu-olu edendamisele rohkem kaasa aidata.

Tänavune talv oma lumerohkusega on ruhnlastelegi rõõmu valmistanud. Saareelanikud avasid hiljuti liuvälja, kus saab nii hokit mängida kui ka niisama tritsutada. Õnneks pole mahasadanud paks lumekiht lennuliiklusele takistuseks saanud. Vello Kümmel on suutnud lennuvälja kenasti puhta hoida. Kahjuks pole ilmastik ruhnlastega ja saart külastada soovivate inimestega ühel nõul.

Lõppeval nädalal on Ruhnu saarele tehtud vaid üks reis. “Esmaspäeval lennuk käis. Pärast seda pole ilmastikuolud lubanud lendureil meie saarele lennata. Praegu on meil siin küll hea ilm, aga Pärnus kehv. Nii pole enam ammu juhtunud,” oli Vello Kümmel eile lennureiside ärajäämise pärast üsna nõutu.

Aastavahetuse aegugi oli lennuliiklus kaootiline, sestap pole Ruhnu vana-aasta lõpus ega uue alguses külalisi tulnud.
Saare külavaheteed lume-uputuse all ei kannata. Need on traktoriga kenasti lahti aetud. Suusarajadki on metsa all ja mererannas sisse sõidetud. Kes vähegi tahab, saab talvemõnusid nautida.

Agronoomist lennujaama töötajaks

Jõulukuu keskel võis Ruhnu saarel vaid üksikutes kohtades õhukesi lumelaike märgata. Saare lennuvälja parklas seisid ruhnlaste autod. Pärnust saabuva lennuki ootel oli saare buss, mille roolis Mitja. Oma mersuga lehemehe sadamast lennuväljale sõidutanud Vitali, kes elukaaslasele vastu tõttas, jõudis lühikesel teeotsal kaassaarlasi värvika tekstiga iseloomustada.

Pärast seda kui kõik reisijad olid end koduteele asutanud ja lennuk õhku tõustes kursi Kuressaare poole võtnud, tegime Vello Kümmeliga lennujaama reisijateterminalis jutuotsa lahti. Ühest ammusest kohtumisest olen oma mälusoppidesse talletanud, et nüüdne ruhnlane on lõpetanud Olustvere tehnikumi. Kuna see kool on mullegi tuttav, siis hargnebki vestlus põllumehetarkuste omandamisest.

Tõsi küll, kumbki meist ei künna selle sõna otseses mõttes enam ammugi põldu ja ka ühiseid koolipõlvemälestusi meil pole, aga õppeasutus oli üks ja selle koha vaim saadab meid ilmselt elu lõpuni. Nüüdseks on ühest Olustvere vilistlasest ammugi saanud ajakirjanduspõllul tegutsev saarlane ja teisest lennundusmaailma tundma õppiv ruhnlane.

Vello Kümmeli sõnul sattus ta Ruhnu puhtjuhuslikult või õigemini küll Saare maavalitsuse praeguse nõuniku Leo Filippovi soovitusel. “See oli vene aja lõpus. Ruhnus tehti maaparandust. Kuna olen elukutselt agronoom, siis Leo Filippovi soovitusel tulin siia maaparandustöid hindama. Kui olin saarega tutvunud, siis mõtlesingi, et siia ma jään. Saar võlus mind oma loodusega, rahu ja vaikusega,” meenutas Vello Kümmel algust.

Nõnda siis armus ta Ruhnu esimesest pilgust. Peagi valisid saareelanikud mandrimaalt tulnud mehe valla volikokku. Seejärel sai temast vallavanem. Eelmises koosseisus oli praegune volikogu liige ka volikogu esimees.
Transpordiprobleeme peab Vello Kümmel ruhnlaste jaoks esmatähtsaiks. Lennuühenduse seab ta laevaliiklusest ettepoole. Õieti on need nii erinevad transpordiliigid, et neid ritta seada pole mõtet, aga ilusa ilma (loe: lennuilma) korral on õhusõit ajavõit kindlapeale.

“Turistile on laevasõit kindlasti mingi eksootika, aga meile tähendab see ajaraiskamist. Roomassaarest Ruhnu kulub kiirema laevaga kaks tundi, Pärnust neli tundi. Parem on neid vahemaid ületada lennukiga. Selles mõttes on lennuk ruhnlaste poolt hästi vastu võetud kui vajalik sõiduvahend,” arutles Kümmel.
Aastaid tagasi väikesaare elanikke teenindanud An-28 peab Kümmel ideaalseks lennukiks.

“See lennuk võttis peale 18 reisijat või kolm tonni kaupa. Kaup ja reisijad mahtusid ühe reisi peale. Praegu toimuvad kaubareisid eraldi. Selleks peab lende rohkem olema. An-iga sai ühe reisiga rohkem inimesi saarele ja lisaks veel kaubakogused. Praegune väikelennuk on selle koha pealt problemaatilisem,” vaagis saareeluga hästi kursis olev ruhnlane.
Talvel polegi ruhnlastel peale lennuki muud transpordivahendit. Eelmisel suvel, kui laevaliiklust ei saadud käima, oli lennuliiklus ainus, mis aitas ruhnlastel maailmaga ühenduses olla.

Meritsi ühendus peab Ruhnuga igal juhul olema, sest lennukiga pole võimalik suuremaid kaubakoguseid vedada. Pealegi on lennuliiklus laevaühendusest mitu korda kallim.

Ruhnlaste hääl kostab Tallinnas suhteliselt hästi

Eksvallavanema, volikogu esimehe ja praeguse volikogu liikmena võib Vello Kümmel kindlalt öelda, et ruhnlaste häält võetakse Tallinna võimukoridorides ehk paremini kuulda kui Saare maavalitsuses.
“Meenutades aega, kui Jüri Saar oli maavanem ja mina vallavanem, siis laabus meil koostöö küll hästi. Tundub, et praegu ei ole need kontaktid enam niisugused, nagu peaksid olema. Tallinnas ministeeriumides ja valitsusasutustes jääb ehk ruhnlaste hääl paremini kõlama,” hindas vallavolikogu liige olukorda.

Õnneks on Ruhnu saare peamised transpordisõlmed – sadam ja lennujaam – kenasti korda tehtud. Ka saare peamine tee, mis ühendab küla lennujaama ja sadamaga, sai mustkatte.
Turistide huvi on viimastel aastatel saare vastu tõusnud. Seda näitab nii külalisjahtide kui ka Ruhnus maanduvate ja õhku tõusvate väikeste eralennukite arvu suurenemine. Välisturistidest moodustavad põhituumiku lätlased, aga käiakse mujaltki.

“Soomlased ja rootslased tunnevad huvi. Norrast on meid lennukitega külastatud. Eelmisel aastal mõjutas majandussurutis ka eralennuliiklust kuigipalju. Kui varasematel aastatel ei olnud meil õiget väikelennukite rada, siis nüüd on see olemas. Väikelennukite omanikud seda teavad ja nad kasutavad võimalusi Ruhnus ära käia,” nentis Vello Kümmel.

Lennujaama töötajana on Kümmel kohanud paljusid, kes külastavad saart mitmendat korda. “Filosoofiliselt võib inimesi jagada kahte gruppi. On selliseid inimesi, kes käivad korra ära ja rohkem nad ei tule. Teise gruppi võib paigutada need, kes siin käimisest vaimustusse satuvad ja jäävadki meie iga-aastasteks külalisteks,” täheldas Kümmel.

Veel arvas saarel mitut ametit pidanud endine Viljandi- ja Pärnumaa mees, et Ruhnu on muutunud viimastel aastatel või õigemini viimasel aastakümnel palju inimsõbralikumaks. “Nüüd on siin võimalik palju lihtsamalt toime tulla. Kuigi laevaliiklusega oli möödunud suvel probleeme, võime üldise liikluskorraldusega rahul olla. Saaresisene liikluski on korralik. Buss sõidab sadama, lennujaama ja küla vahet,” loetles Kümmel saare plusse.
Külalistele ja ruhnlastele endile meeldib saare ürgne loodus. Seda on osatud hoida ja kaitsta.

Nii nagu paljud ruhnlased, on Vello Kümmelgi nakatunud kalastamispisikust. Igal võimalikul juhul sätib ta end merele püügivetele. Peamiselt “jahivad” kalamehed rannikuvetest siiga. Kuigi mujal Eesti rannikumeres seda kalaliiki napib, on Neptun ruhnlasi siiaga õnnistanud. Nii on Vello Kümmelilgi vääriskala alati laualepanekuks võtta.

Seenemetsadki on Ruhnus rikkalikud. Nõnda siis pole Rooslaiu talu peremehel kartuli- ja leivakõrvasega mingit muret.
Kui nüüd lennuühendus Ruhnuga pikemaks ajaks toppama jääb, mis siis ikkagi juhtuda võib?

“Midagi ei juhtu, kui siin ka mõne nädala jooksul kaupa ei tule. Poodides on tagavara olemas. Vahest leivast ja saiast tuntakse puudust. Aga siis inimesed küpsetavad ise. Hädapärast saadakse ka sellega hakkama,” oli Vello Kümmel optimistlik.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 156 korda, sh täna 1)