Euroopas rohelise tule saanud GMO kartul Saaremaa mulda ilmselt ei jõua (7)

Vaatamata Euroopa Komisjoni otsusele lubada turule geneetiliselt muundatud kartul Amflora, jääb Saaremaa vähemalt esialgu veel geneetiliselt muundatud kultuuride vabaks.

Euroopa Komisjon tegi 2. märtsil kaks otsust geneetiliselt muundatud kartuli Amflora ja sellest valmistatud toodete turule lubamiseks. Ühe otsusega seadustatakse Amflora kasvatamine tärklisetööstuse tarbeks, teine otsus seadustab tärklise tootmisel tekkivate kõrvalproduktide kasutamise loomasöödaks.

Amflora pole mõeldud toidulauale

Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna nõunik Liina Eek ütles, et vastavalt loataotlusele ei lähe see kartul n-ö vabamüüki, et igaüks võiks seda kontrollimatult kasvatada. Kartuli turustamise eest vastutav firma sõlmib iga kasvatajaga otselepingu, millega garanteeritakse, et kogu toodang ostetakse üles, ja talumees ei pea toodangut turule müüma minema.

“See kartul ei kõlba süüa ning seega peaks olema välistatud ka see, et mõni talumees kuritahtlikult rikub lepingut niimoodi, et ei müü oma toodangut firmale, vaid viib selle turule. Seda kartulit lihtsalt ei sööks keegi,” kinnitas Eek.

Levib lolluste kaudu

Liina Eegi sõnul on teoreetiliselt muidugi võimalik, et keegi paneb lepingut rikkudes salaja paar mugulat kõrvale enda jaoks kasvama. Samas ei kaasne sellega paljukardetud GMO-reostust, sest kartul paljuneb mugulate ja mitte õietolmuga.

GMO kultuuride suhtes skeptiliselt häälestatud põllumajandusteadlane Viive Rosenberg ütles, et kuigi Amflora kasvatamiseks pole Eestis praegu mingit otsest vajadust, võib asi minna lolluse nahka. “Meil on väga palju väikekasvatajaid, kes on väga huvitatud igasugustest uutest sortidest, ja siis tehakse rumalusi ja hakatakse oma maa peal kasvatama,” lausus teadlane.
“On kahjulik, kui inimesed hakkaksid teda oma aeda tahtma,” lisas Rosenberg, kelle sõnul võib maailma eri paigust tuua masendavaid näiteid GMO laastavast mõjust inimeste tervisele, kohalikele sortidele ja ümbritsevale loodusele, aga Eestis sellest paraku ei räägita.

Kartulikasvatusteadlane Luule Tartlan seevastu tööstuslikuks otstarbeks mõeldud geneetiliselt muundatud kartulit väga ei pelga. “Enne ei saa midagi öelda, kui peab ka meie oludes korralikud põldkatsed ära tegema, ja sellele järgneb korralik geenianalüüs, mis seal muutub ja mis seal ei muutu,” lisas ta. Tartlani sõnul pole usutav, et eestlased sedavõrd tärkliserikast kartulit süüa tahavad. “Esialgu võib-olla väikest huvitatust on, aga ma ei arva, et sellest väga suur probleem kujuneb.”

Välismaised tööstused võivad hakata Eestis toorainet kasvatama

Kuna Eestis pole praegu ühtki tärklisetööstusettevõtet, puudub spetsialistide hinnangul kartulikasvatajatel selle sordi vastu huvi. Viive Rosenbergi sõnul ei saa välistada, et suured välismaised tärklisefirmad sõlmivad siinset madalat elatustaset ära kasutades lepingud Eesti kartulikasvatajatega, kes siis hakkavad seda kartulit siin suurtel pindadel kasvatama.

Luule Tartlani hinnangul on välismaiste tärklisetootjate huvi Eesti vastu väheusutav, sest Eesti kliimas on kasvuperiood eriti tärklisekartuli jaoks natuke liiga lühike. “Kartulikasvatuseks soodne maa lõppeb Leeduga ära, Läti ja Eesti on juba kehvemad. Isegi Soome on mõnevõrra parem,” selgitas teadlane. “Soomlased on juba mõned aastad valmis olnud, et kui mingisugune geneetiliselt muundatud kultuur tuleb nende maal kasutusele, siis on see kartul.”

Seemnekartuli müügiga tegeleva Osa ja Tervik AS-i juhataja Margo Heinmaa sõnul pole nad kunagi tärklisesorte Eestisse toonudki, sest tärklisesordil pole tööstuse puudumise tõttu Eestis turgu. “Kuigi on räägitud, et Lätis on tärklisetehased olemas ja nad on käinud ka otsimas siin kartulit oma tootmise jaoks,” lisas Heinmaa.
Saaremaa suurim kartulikasvataja Guido Lindmäe ütles, et GMO kultuuri ei paneks ta praegu mitte mingil juhul maha. “Põhimõte on see, et ise tahaks ka närida, aga see ei kutsu nagu sööma, tekitab vastumeelsust,” rääkis Lindmäe. “Olen natuke liiga konservatiivne,” lisas ta.

Lindmäe sõnul võiks geneetiliselt muundatud taime kasvatamine tulla tema puhul kõne alla vaid juhul, kui on absoluutselt kindel, et sellega midagi negatiivset ei kaasne. “Praegune GMO on selline ärimeeste asi, et saaks kiiresti rikkaks – ma arvan, et seda pole üldse piisavalt uuritud.”

Liina Eek ütles, et Eestis tohib praegu kasvatada ka ühte GMO maisisorti, mida aga keegi ei tee, sest see sort on kindel kahjuri (varreleedik) suhtes, keda Eestis ei esine. Euroopa Liidus käib praegu arutelu GMO puuvilla, erinevate maisisortide ja rapsi turule lubamise üle. Kuna raps on tuultolmleja, siis GMO raps niipea Euroopa Liidus kasvatamiseks turule ei jõua, usub Eek.


Mis on Amflora?

Amflora on spetsiaalselt tärklisetööstuse jaoks aretatud kartulisort, mille tärklises on geneetilise transformeerimisega suurendatud amülopektiini sisaldust. Esimene taotlus Amflora kasvatamise lubamiseks esitati Euroopa Komisjonile juba 1990. aastate lõpul. Eelnevate ja ka järgnevate aastate jooksul läbiviidud põhjalike teadusuuringute tulemusena on tõestatud Amflora ohutus inimeste ja loomade tervisele ning looduskeskkonnale.

Komisjoni otsusega on Amflora kasvatamine lubatud ainult tööstuslikuks otstarbeks tingimustel, mis tagavad tema füüsilise eraldatuse tavakartulist mahapaneku, kasvatamise, koristamise, transpordi, säilitamise ja töötlemise ajal. Amflorat võib tarnida ainult kindlaksmääratud, riiklike järelevalveorganite poolt registreeritud tärklisetehastesse, kus kinnises süsteemis on tagatud tavakartuli või sellest toodetud tärklisega segunemise vältimine.

Tõlkis Mati Koppel

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 184 korda, sh täna 1)