Saatke mind või Saaremaale! (1)

Saatke mind või Saaremaale!

BERLIINIS: Annika pojatütar Maret lõpetas tänavu Berliinis Humboldti ülikooli. Pilt on tehtud möödunud aastal, kui vanaema lapselapsel Saksamaal külas käis.
Foto: Erakogu

“Kui ma praegu peaks veel koolis töötama, siis lastaks mind lahti juba teisel päeval,” usub Annika Iin (72). “Tänapäeva koolis on õpetaja tehtud teenindajaks, aga mina klienditeenindaja rolliga ei lepi. Mina olen pärit veel sellest ajast, kui õpetaja oli koolis ikka õpetaja.”

Annika sõnul on ta veel üks isehakanud saarlane. Sündis Narvas, kust pere sõja eest Avinurme pages. Annika oli peres vanim laps, pärast teda sündisid Toivo ja Maire.

Kui Annika oli 7-aastane, mõrvati ta isa.
“Isa läks jõe äärde kala püüdma. Kuulsime kodus, et mingid püssipaugud käisid. Onunaine ütles emale, et kuule, need kuulid olid küll Kaarli jaoks. Kuna olin isa tütar, hakkasin karjuma… Ja isa enam ei tulnudki,” meenutab Annika üht oma lapsepõlve traagilisemat juhtumit.

“Kaks nädalat otsiti, siis leiti isa laip ühe mahajäetud maja kaevust, tema koer oli maetud aohunniku alla.” Mõne aja pärast levinud külas jutt, justkui oleks Kaarel Neitsovi dokumentidega leitud üks inimene. Ent kuulujutuks see jäigi. Oli sõjajärgne aeg, kus metsades liikus igasuguseid tegelasi. Küllap jäi isa kellelegi lihtsalt jalgu, arvab Annika.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Telli leht siit

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 92 korda, sh täna 1)