Salmelt leiti teine muinaslaev (Video!) (8)

Salmelt leiti teine muinaslaev (Video!)

VÕÕRASTE LAEV: Jüri Peets on enam kui kindel, et teine laev on leitud ja sellega randusid enam kui tuhat aastat tagasi Saaremaa rannikul võõramaalased. Peetsi panevad nii arvama võõrapärased ühe teraga mõõgad, milletaolisi pole Eestis mujalt leitud.
Foto: Egon Ligi

Arheoloogiadoktor Jüri Peets on pärast neli päeva kestnud kaevetöid Salmel üsna kindel, et leitud on ka teine muinaslaev. Laev on maapinnale suhteliselt lähedal ning sisaldab endas näiteks mõõku ja mängunuppe.

Kaks aastat tagasi Salmel avastatud muinaslaevast mõnekümne meetri kaugusel on arheoloogiliste kaevamiste käigus paljastunud neetide read, mis tähistavad laeva pardaid.

Mõõgad turritavad maast

Maa seest turritavad välja uhked pronksist käepidemega mõõgad ning suur kilbikupal (metallist osa, mis kinnitati kilbi peale – toim), mis on pärit samast ajastust kui eelmise laeva juurest leitud esemed. Ehk siis ligikaudu 1100 kuni 1300 aastat vanad.
“Laev pigem on kui ei ole,” arvas arheoloogiadoktor Jüri Peets, kui kaevatud oli 30 sentimeetri jagu. Laeva pardad jooksevad kaevamisruuduga diagonaalis ning esialgu ei ole laeva vööri ja ahtri kohalt veel kaevama hakatud.

Peets märkis, et laeva keskosa on 3.20 lai ning see annab alust arvata, et tegemist on suurema laevaga kui eelmine. Siiski nendib ta, et laiem võib see olla ka seetõttu, et esimene laev ei olnud nii kõrgel ning paadikere teadupärast altpoolt kitseneb.

Maapinna lähedal

Seekord oli laev nii maapinna lähedal, märgib Peets, et varem või hiljem oleks keegi selle otsa lihtsalt komistanud.
“Kool oleks järgmisel aastal oma muruniiduki ära lõhkunud,” naerab ta: ühe mõõga käepide oli praktiliselt maa peal.

“Väga hästi säilinud,” tõdeb Peets mõõkade kohta, millest ühel, kaheteralisel relval, on rohekaks tõmbunud pronksist ornamentidega käepidegi küljes. Seal kõrval on ka teine, pikk üheteraline mõõk, milliseid enne Salme leide pole Eestist varem teada. Samasugune on ka kolmas, eelmistest veid eemalt leitud mõõk.
Kilbikupla juures on näha luud, mis Peetsi hinnangul kuuluvad koerale, kes koos peremehega teise ilma läinud on.

Mattunud laev

Peets ei usu siiski, et tegemist on matusega. “Pigem on see mattunud laev,” arvab ta ja jääb oma juba varem välja käidud teooria juurde, et tegemist on laevahukus hukkunute või siis kaaslaste poolt kiiresti maetud inimestega, kes mingil põhjusel on surnud.

Peets arvab, et tegemist on võõramaalastega, kes näiteks võisid olla läbisõidul tollal Saaremaad ja Sõrvet eraldanud Salme väinas.
Peetsi hinnangul on palju aspekte, mis räägivad selle kasuks, et tegu on võõramaalastega. Kui näiteks puit ja raud annavad veel võimaluse, et tegemist on kohalikega, siis leitud mängunupud ja mõõgad ei jäta Peetsi sõnul kahtlust, et tegu on võõramaalastega.

“Selliseid ühe teraga mõõkasid ei ole Eestist mujalt leitud,” märgib ta. Samuti nagu ka juba esimese laeva juurest leitud vaalaluust mängunuppe, mida on välja tulnud ka nüüd.
Kaevamise käigus on välja tulnud ka see, et keset laeva keskkohta on arvatavasti II maailmasõja ajal plahvatanud mürsk.

Eesti teadusfondi rahastatavad kaevamised jätkuvad esialgu juuli keskpaigani, siis tehakse väike paus, et augustis jätkata. Esialgu võetakse pinnast kihiti vähemaks nii palju, et saaks maast kätte mõõga ja kilbikupla.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 99 korda, sh täna 1)