Esimene laulupäev kolmekordistas Ruhnu rahvaarvu

Esimene laulupäev kolmekordistas Ruhnu rahvaarvu

LAULJAID ROHKEM KUI RUHNLASI: Ruhnu laulupeo ajaks kasvas saarel olevate inimeste hulk lausa kolmekordseks.
Foto: Erakogu

Kui eeloleval laupäeval peetakse Ruhnus Eesti saarte folklooripäevi, siis juulikuu esimesel nädalavahetusel kõlas Ruhnu laululaval koorilaul – toimus saare esimene laulupäev.

“Ka varem on Ruhnul erinevaid koore esinemas käinud, näiteks Orphei Drängar Rootsist, ent selline ühislaulmine ja niiöelda laulupeo mõõtu ettevõtmine oli esmakordne,” sõnas laulupäevade üks eestvedajaid Heikki Põhi. Tema sõnul teeb ürituse eriliseks fakt, et esinejate arv ületas kolmekordselt Ruhnu elanike arvu.

“Saarel on püsielanikke 56, ent laulupeol osalejate arv küündis üle 160,” täpsustas Põhi. Ta lisas, et esinejate transporti saarele alustati juba neljapäeva hommikul. “Laevaga mandrilt Ruhnule sõit võtab aega 5,5 tundi ning laevale mahub korraga 40 inimest. Seega pidi lauljaid ja pillimehi varakult saarele tooma hakkama, et ürituse alguseks kõik kohale jõuaksid.”

Kolm koori ja malevalaulud

Laulupäevade idee käis välja kunagise Eesti üliõpilaste ehitusmaleva taustaga Väinamere EÜE segakoor, kui suures ühislaulupeojärgses tuhinas ei tahetud aktiivsest kontserttegevusest loobuda. Väinamere segakoor oli ka üks kolmest laulupeol osalenud koorist. Lisaks Väinamere EÜE segakoorile astusid laulupeol üles samuti EÜE taustaga Pagana segakoor ning Tartu rahvaülikooli segakoor, toeks lauljatele olid ka puhkpilliorkester Saku ja kitarristid Aldo Järve juhendamisel.

Ja nagu ühele laulupäevale kohane, algas ka Ruhnu laulupidu rongkäiguga, peeti maha simman ning hommikune puhkpillikontsert. Samuti toimus laulu- ja kitarriansamblite trepikontsert ning lauldi malevalaule Liise talu õuel.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 118 korda, sh täna 1)