Salme muinaslaevast leiti tapluse jälgi

Salme muinaslaevast leiti tapluse jälgi

MEES MUINASLAEVAST: Eile Salmelt leitud inimluustikul on tapluse jälgi. Fotol on hästi näha ka rauast kilbikupal (all) mis on tahtlikult mõlki löödud, arvatavasti relvade ohverdamise riituse käigus.
Foto: Egon Ligi

Üleeile kinnituse saanud asjaolu, et Salme väljakaevamistel on tegemist uue muinaslaevaga, sai eile veelgi tõendeid juurde. Maapõuest tuli välja praktiliselt terve inimluustik ning aina rohkem hakkab välja paistma ka säilinud laevaparras.

“See on selle suve leid,” ütles arheoloogiadoktor Jüri Peets eile keskpäeval, kui lisaks juba varem leitud esemetele hakkas paistma väga hästi säilinud terve luustik, mille vöökohal asetses järjekordne kilbikupal. “Aga suvi on alles noor ka,” muigas Peets.

Eile hommikul näitas Peets Saarte Häälele uusi leide, mis viimase ööpäeva jooksul olid välja tulnud. Leitud oli hulgaliselt laeva koos hoidnud neete, mis on üllatuslikult väga erineva suurusega. Miks nii, sellele Peets kohe vastust anda ei osanud. Samuti olid välja tulnud luukammi osad, mis kaunistatud ringikujulise ornamendiga. “See tähistab päikest,” teadis Peets rääkida. Kammiga samas kohas olid ka väike nuga ning tulekivi.

Välja oli kaevatud ka rohkem laeva parrast, kus rauaroostega läbiimbununa on säilinud ka puitu. Laevakontuurist leitud rohked nooleotsad ja eile pärastlõunal välja puhastatud luustiku õlavarrel olevad raiejäljed lubavad oletada laeva osalemist tapluses. Siruliasendis luustikud võiksid Peetsi sõnul kuuluda aga kiiruga maetud langenud sõdalastele, kes olid vaid hädapäraselt mulla-liivaga kaetud.

Nüüdseks leitud teisel kilbikuplal on sügav tahtlikult tekitatud, mitte lahingus tekkinud sügav vagu (teine kilbikupal on n-ö lömmi löödud – toim). Parda vastu toetuvad katkised mõõgad ja rikutud kilbikuplad viitavad Peetsi sõnul aga sellele, et hiljem on peetud matmispaiga juures riitust, mille käigus on ohverdatud relvi, mis n-ö surmamiseks on lõhutud. Just püstiasendis relvad näivad kinnitavat oletust, et need on lisatud matusele hiljem.

“Miks muidu on inimene pandud pikali ja relvad püsti?” arutles Peets, et inimese ja relvade asend ei lähe mitte kokku.
Samuti on Jüri Peets kindel, et laev oli kunagi maa peal, mitte maa sisse kaevatud. Surnud visati kiiresti laeva, aeti hädapärane pinnasekiht peale ning hiljem toimetati eelpoolnimetatud riitusi. Kes keda laeva viskas, seda Peets öelda ei oska.

Leitud laeva parda näol paistab tegu olevat suhteliselt maapinna lähedal oleva osaga, mis annab aimu sellest, et laev oli mõõtmetelt suurem kui kaks aastat tagasi leitu.
Jüri Peets märkis ka seda, et praeguseks on otsustatud määrata ka preemia ekskavaatorijuhile, kes kaks aastat tagasi sügisel kaablikraavi kaevates sattus mõõkade otsa ning andis nendest teada, mitte ei jätkanud oma tööd. Peets rõhutab, et ilma selle leiuta ei toimuks ka praegu käimasolevaid kaevamisi ning kõik eelpoolnimetatu oleks olnud leidmata.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 58 korda, sh täna 1)