Suur suvekuumus kurnab ka kariloomi (1)

Suur suvekuumus kurnab ka kariloomi

VESI AVITAB: Vilsandi lambad otsivad kuumuse vastu rohtu merevee lähedusest.
Foto: Raul Vinni

Sarnaselt inimestele teeb suur kuumus elu keeruliseks ka kariloomadel, kes otsivad varju palavuse ja putukate eest ning söövad tavapärasest vähem.

Saare maakonna suurima lambakasvatusettevõtte Saaremaa Ökoküla tegevjuht Koit Kull rääkis, et vanad lambad oskavad ennast kuumuse eest hoida, kuid talled saavad aeg-ajalt ka päikesepiste. “Kui lambal on musta karva pea ja karvkate nahalähedane, siis see küpsetab selle kaanealuse päris korralikult ära,” selgitas lambakasvataja, kelle sõnul toimetatakse päikesepistest jõuetuks muutunud talled tavaliselt vilusse toibuma. Õnneks leidub Vilsandi ja Riksu rannikukarjamaadel, kus Saaremaa Ökoküla lambaid karjatab, kadakaid, mis loomadele kuuma päikse eest varju pakuvad.

Oluliselt kahandab palavus pudulojuste söögiisu, mistõttu kuuma suvega võtavad lambad kaalust alla, ehkki otseselt näljas nad ei ole. Tavapäraselt pühendavad karjamaal asuvad lambad söömisele 18 tundi ööpäevast, aga praegu näksivad nad rohtu põhiliselt päikseloojangul ja varahommikul kella 4-5 ajal ning päeva jooksul teevad karjamaal ehk ühe söömaringi. “See ring käib jooksujalu, võtavad kaks suutäit ja lähevad siis jälle kas varju või kalda peale tuule kätte ennast jahutama,” rääkis Koit Kull. “Loomad jäävad kõhnemaks, ütleme naljatades, et nad hoiavad saledat joont hetkel. Rannahooaeg on lammastel praegu.”

Suurt tüli tekitavad lammastele parmud, kes neid kõhu alt naksavad ja loomadele valu teevad. Et parmud vähem kallale pääseks, hoiavad lambad tihedalt kokku. Suurematele loomadele ei ole parmu hammustus võib-olla nii häiriv, kuid lambad lähevad parmude pärast täiesti paanikasse, kinnitas Kull.

Roberta Erelt Kõinastu saarelt rääkis, et nende lihaveised ja hobused söövad kuumaga palju vähem, kuid tulenevalt suuremast kehamassist minestama ei kipu. “Söövad hommikul ja õhtupoole, kui jahedamaks läheb. Keset päeva nad magavad liivavallide peal,” rääkis Erelt. “Meie loomad on praegu keset merd leetükkide peal ja saavad ennast jalgupidi vees jahutada. Meil tunnevad nad küll ennast nagu paradiisis,” lisas ta.

Veterinaar Mihkel Käärid kinnitas, et kuumarabandusega seoses ühtegi väljakutset ta loomaomanikelt saanud ei ole. Pöide vallas elav Käärid selgitas, et nende kandis tegutsevad rohkem veisekasvatajad ning veised on targad loomad, kes lösutavad kuuma ajaga varjus. Kohalikud ühistud jätavad karja suure kuumaga päeva ajaks lauta ning karjatavad öösel, sest väga palava ilmaga veised karjamaal nagunii ei söö.

Kuumus hävitab haigused

Koit Kulli sõnul on kuumadel ilmadel ja päikesekiirgusel siiski üks väga positiive külg. Päikese UV-kiirgus hävitab ära väga palju igasuguseid loomadele kahjulikke baktereid ja parasiite, mida maastikus ja mullastikus leidub. “Vilsandil ja siin Läänerannikul asub tohutu lindude rändeala. Need linnud tulevad ju otse Euroopast põldude pealt ja igaühel on talla all mingi bakter,” selgitas Kull. “Kui arvatakse, et Vilsandi on hästi puhas looduse kants, siis nii see loomulikult on, aga selles elavad ka puhtad bakterid, mis omakorda loomi kimbutavad.”

Seevastu vihmased ja niisked suved on nende erinevate haigusetekitajate kasvulava. Niiskete aastatega on loomadel igasugu jamasid palju rohkem, kinnitas Kull. Ehkki kuumalaine ajal võib tunduda, et loomad on näljas ja karjamaad kõrbenud, on nad tegelikult sügiseks palju paremas vormis kui pärast vihmast suve. Põuase ajaga ammutab taimestik mullast ohtralt kasulikke toitaineid, ent vihmase suvega piirduvad taimed põhiliselt maapinnale jääva veega. “Mis inimese puhul võrduks sellega, kui sööks päev läbi kurki,” tõi Koit Kull võrdluse.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 138 korda, sh täna 1)