Arstidele teevad muret rästikud ja purjutajad (22)

Arstidele teevad muret rästikud ja purjutajad

USSIPURU: Maastikul jala eest läbi roomav uss ehmatab nõrgema närvikavaga inimest kindlasti, mis veel siis saab, kui avastad kompostihunnikust terve ussipesa mitmekümne roomajaga. Selle pildi tegi loodushuviline koolipoiss Robi-Jürgen Algo Sõrves ja tegemist on nastikutega, kelle hammustus ohtlik ei ole. Samas roomas aga ringi ka rästik, kes Robi-Jürgeni sõnul “naissoo esindajana ei soovinud pildile jääda”.

Kuumadel suveilmadel on meedikutel käed-jalad tööd täis, sest lisaks kroonilistele haigetele, kes nendel päevadel rohkesti abi vajavad, teevad arste tänavu murelikuks rästikud ja liigne alkoholitarbimine.

“Viimaste päevade märksõnadeks on liigne alkoholitarbimine ja rästikud,” kinnitas Saarte Häälele Kuressaare Haigla SA juhatuse esimees Viktor Sarapuu, kelle sõnul oli tänavu eilse päeva seisuga saanud rästiku käest salvata juba kümme inimest.
Tallinna loomaaia direktori Mati Kaalu arvates ei ole tänavu rästikuid arvuliselt rohkem, vaid maod on palavate ilmade tõttu lihtsalt rohkem nähtaval.

Rästik ründab inimest ainult äärmisel juhul – kas provotseerimise või pealeastumise korral. Ilma põhjuseta ei ründa rästik inimest mitte kunagi, ta üritab alati võimaluse korral põgeneda.
Rästiku mürk on ohtlik, kuid harva surmav. Surmav võib ta olla väikelaste puhul või kui hammustus on rindkerel.

Rästikuhammustus võib tekitada allergilise reaktsiooni ehk anafülaksia, millega kaasneb iiveldus, hingeldamine jne ning mis kestab kuni 48 tundi.
Lisaks rästikutele teeb tohtritele muret ka alkoholi liigtarvitamine. “Soovitada võiks kõiges mõõdukust, palavate ilmade puhul karskust ning ka joogiks enam mineraalvett,” rõhutas Viktor Sarapuu.

Sarapuu sõnul ägenevad kroonilisi haigusi põdevatel patsientidel selliste kuumade ilmade korral haigused. “Eriti need, kellel on isheemiatõbi, südamepuudulikkus, hüpertooniatõbi,” loetles haiglajuht haigeid, kes kannatavad palavaga kõige enam.
“Vältima peaks kuumarabandusi ja liigset päevitamist, viimasest on kordades suurenenud oht nahavähi ning melanoomide tekkeks,” märkis Sarapuu.

“Inimestel tuleb palju vedelikku tarbida, kuid alkoholiga end jahutada ei tohi,” ütles ka Saaremaa päästeosakonna juhataja Margus Lindmäe.


Esmaabi ABC

Mürkmadude hammustuse korral:
* Ära püüa mürki välja imeda!
* Ära püüa joosta!
* Ära püüa haava täiendavalt kahjustada (lõiked jmt)
* Toimeta kannatanu maost eemale
* Eemalda sõrmused, käekell jms
* Rahusta kannatanut ja taga rahu
* Aseta 2 survesidet: hammustusest üles- ja allapoole 5–10 cm kaugusele (1 sõrm peab sideme vahele mahtuma)
* Aseta haavale side ja võimalusel külmakott
* Kutsu meditsiiniline abi

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 620 korda, sh täna 1)