Kõne Iffile: Täna räägime suvesoojast, siestast ja kirikukontsertidest

Kõne Iffile: Täna räägime suvesoojast, siestast ja kirikukontsertidest

 

Mina sattusin esimest korda siestaga pahuksisse aastaid tagasi Sevilla-nimelises linnas, kui meil oli vaja pangast raha võtta ja siis äkki avastasime ehmatusega, et kõik asutused on päeval neli tundi kinni.

Meie arust lugu nii hull ei olnud, sest tohutu kuumuse asemel oli vaid 22 kraadi sooja. Aga seal on sellised kombed. Tänu praegusele kuumahooajale saan aru küll, et ei ole lõõmava päikese käes füüsilist tööd teha kerge. Praegu ju ka raadios hoiatab, et püüdke võimalikult vähe väljas olla, sest päikeseaktiivsus on suur.
Mulle endale on hiilinud väga mõnusalt külge selline kombekene, nagu seda on väike lõunauinak. Ma vanasti vaatasin nende inimeste poole väga kentsaka pilguga, et kes see siis ikka päeval magab. Aga praegu, palun väga, mingisugune pool tunnikest – lased silma looja ja jälle on olla väga hea.

Mina ütleks seda, et inimene pole ju mitte kunagi millegagi rahul, iga päev käib üks virisemine, aga järjest nii ilusat ilma – sooja, päikest – näeb ikka meie Eesti kliimas harva. Ma praegu laen selleks kaamose ajaks need patareid täis ja tunnen ennast hästi, kuigi higi voolab kogu aeg, aga see on ju ometi mööduv nähtus. Pesed higi maha ja ruumides on ju ikka jahedam. See suvesoe on niisugune kingitus, sest päike on see, mis meid elus hoiab. Ma olen küll päikese eest väga tänulik.

Kindlasti võiks ka Eestis praegu pikemaid lõunapause teha, see võiks olla täiesti kohustuslik. Ma küll ei tea ametiasutuste töödest ja tegemistest midagi, aga võiks tulla hommikul tund aega varem tööle, teha kella 12ni tööd, siis pidada pausi kolme-neljani ja pärast veel paar tundi töötada. Ega töö pole jänes, see ei jookse kuskile ära.

Praegu on väga mõnus teha kirikukontserte. Ei mingit suurt higistamist. Meil on koos Jassi Zahharovi ja Margus Kappeliga läinud nüüd tuurikene käima, kaks kontserti on juba olnud. Põltsamaa kirik ei olnudki nii väga jahe, mingisugune 24 kraadi oli ära, aga ma loodan, et rahvas tuli ikka rohkem muusika, mitte selle kuumuse pärast, aga võib-olla mõni tuli ka seepärast, et lihtsalt kirikus on jahedam. Kui varjus on 32 kraadi, mis ta siis veel päikese käes on.

Nüüd, pühapäeval, tuleme kontserdiga ka Kuressaarde. Mulle meeldib, et meil ei ole mingisugust võimendust. Ainult siis, kui kirikus ei ole klaverit, võtab Kappel oma elektrilise klaveri ja mängib sellega. See on nii vaikne, täiuslik naturaalklaveri hääl ja tema meist üle ei mängi. Jassi Zahharovil on ju võimas, koolitatud ooperihääl. Minul sellist häält ei ole ja esimese paanika olen ka juba jõulude ajal üle elanud, kuidas võimenduseta laulda on. Selgub, et kirikutes on niivõrd hea akustika, et isegi vaikselt lauldes on ikkagi kõik kuulda.

Kirik on sellepärast tõesti üks tänuväärne paik ja pealegi veel sellise kuumaga. Rahval on hea jahe olla, ma ei kujutaks ette, kuidas oleks lossihoovis olla lõõmava päikese käes.
Kontserdil laulame pretensioonituid ja ajatuid, valdavalt eesti estraadilaule, need on südamlikud ja ilusad laulud, mida rahvas teab. Nii et tulge kuulama!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 30 korda, sh täna 1)