Vjatšeslav Leedo rajab 5000-pealist lihakarja (6)

Vjatšeslav Leedo rajab 5000-pealist lihakarja

PINGEMAANDUS: Veistega suhtlemine aitab Vjatšeslav Leedol muuhulgas ka tööpingeid maandada.
Foto: Ain Lember

Eesti suurimate lihaveisekasvatajate hulka tõusnud Saaremaa Lihatööstuse omanik Vjatšeslav Leedo plaanib 2015. aastaks suurendada veistekarja neli korda ehk 5000 loomani. Tegemist oleks ülekaalukalt suurima lihatõugu veiste karjaga Eestis.

“Tegelikult on see 5000 looma ka suhteliselt väike kogus, ma arvan, et Saaremaa kannatab ära ka 50 000 veist,” ütles Vjatšeslav Leedo, kes on praeguseks veisekasvatusse investeerinud üle 20 miljoni krooni. Temaga seotud loomakasvatusettevõtetele, millest suuremad on OÜ Saare Veisekasvatus ja Audla OÜ, kuulub 1200 lihaveist ja 400-pealine piimakari.
Eelkõige laevandusärimehena tuntud Vjatšeslav Leedo on loomakasvatusest tõsiselt sisse võetud ja tunnistab, et mida rohkem sellesse süveneda, seda huvitavamaks asi läheb.

Pärast tööpäeva lõppu võtab ta sageli ette autosõidu mõne farmi juurde, kus istub ATV sadulasse, et kontrollida karjaaedade korrasolekut või kostitada loomi õunte ja leivaviiludega. Käib ja vestleb töömeestega, kes kiirel ajal teevad heinavarumisel 20-tunniseid tööpäevi.

Plaanis on rajada nuumafarm

“Tahame teistest lihatööstustest eristuda sellega, et meil oleks oma liha,” rääkis Leedo. “Juba praegu käivad meid piilumas kaupluseketid Soomest, Venemaalt kui ka Eestist, et uurida koostöövõimalusi liha turustamisel,” kinnitas ta.

Et tagada kaubandusele regulaarne varustatus lihaga, kavatseb ettevõtja rajada 2015. aastaks Audlasse 500–800-kohalise pullide nuumafarmi. Võimalik, et juba aasta pärast hakkab Saaremaa lihatööstus pakkuma kaubanduses eraldi märgistatuna erinevate veisetõugude liha. Tõugudest on Leedol esindatud šoti mägiveis, hereford, limusiin, aktiveeni hele, šarolee ja aberdiin-angus.

Samas jääb veisekasvatuses endiselt tähtsat rolli mängima loodushoid ja selle tulemusel saadav ökoloogiliselt puhas veiseliha. “Meile on oluline, et see veis oleks Saaremaa õhku hinganud, vett joonud ja siin kasvanud rohtu söönud,” sõnas Leedo, kelle hinnangul on Saaremaa looduslike tingimuste poolest lausa ideaalne paik lihaveiste kasvatamiseks.

Panustab tõuaretusele

“Tõuaretusega oleme alles algusjärgus, seni on käinud põhiliselt põhikarja formeerimine. Kui põhikari, maad ja laudad on olemas, siis hakkame tõuaretusega tõsiselt tegelema,” rääkis ettevõtja, kes alles hiljuti soetas Rootsist aktiveeni hele tõupulli. “See on jälle ühe karja algus,” selgitas Leedo, lisades, et korralik tõupull maksab 50 000 – 150 000 krooni.
Leedo sõnul kavatseb ta veisekasvatuses panustada üheaegselt intensiivsele lihatootmisele ja loodushoiule ning õigete valikute tegemisel on tõu-aretusel tähtis roll.

Kiire ja intensiivse lihatootmise juures on kõige sobilikumad puhtatõulised karjad, kuid maade hooldamisel võivad lihaveiste ristandid olla teatud määral isegi vastupidavamad ja võimekamad. “Küsimus on aga selles, milliste loomade ristandid. Siin tuleb ilmselt teadlased appi võtta, et tõuaretusega juba tõsisematel alustel edasi minna,” rääkis Leedo.
Veised avavad merevaated ja aitavad säilitada liikide mitmekesisust
Mullutu-Loode hoiuala 250 ha suuruse sooniidu on veised roostikust nii puhtaks söönud, et endisele võimutsejale ei viita seal enam miski. Vaid karjamaa elektriaia taga vohav pilliroomeri annab ülevaate, millise vägeva tööga on loomad hakkama saanud.

Praegu võtab Leedo oma veisekarjaga hoiualal korrastamiseks ette järjest uusi maid ning loomapidaja usub, et kaugel ei ole aeg, kus roostike käes vangis olevad väiksed järved hakkavad jälle silmailu pakkuma. Sama toimub ka näiteks Kasti lahe ääres ja Kahtla laiul, kus paari aasta pärast võivad avaneda juba sootuks kaunimad vaated.
Vaadete avamisega ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisega on Leedo veised ametis Kärla, Kihelkonna, Mustjala, Laimjala ning Kaarma vallas. Ettevõtja kiidab looduskaitsespetsialistide koostöövalmidust alade karjatamisel ning tõdeb, et tegelikult ajavad nad keskkonnaametiga ühte ja sama asja.

Vjatšeslav Leedo sõnul sai tema huvi veisekasvatuse vastu alguse 6-7 aastat tagasi ja seda just esteetilistel kaalutustel. “Mul on maal mere ääres mõned maatükid, mis olid roogu täis kasvanud. Niita ma ei viitsinud, aga võtsin siis mõned šoti mägiveised ja nüüd mul on nii ilusad mereäärsed tükid,” rääkis veisekasvataja, kes enda sõnul hakkas seejärel mõtlema Saaremaa merevaadete avamisele laiemalt. “Mäletan neid aegu küll, kui võisid ujuma minna ilma, et sind oleks takistanud metsikud rooväljad,” lausus ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 193 korda, sh täna 1)