Alvi Lepik – teeb palju, räägib vähe

Alvi Lepik – teeb palju, räägib vähe

REO KALMISTUVAHT: Ma pole mitte kunagi ja mitte kordagi mõelnud sellele, et läheks kuskile mujale tööle.
Foto: Egon Ligi

Reo surnuaed on Saaremaal üks paremini hooldatud rahulaid – muruplatsid alati korralikult niidetud, teerajad puhtad ning üht kleenukest naisterahvast näeb seal alatasa toimetamas. See on surnuaiavaht Alvi Lepik (66), kes seda tööd teinud täpselt 46 aastat.

Alvi muuseas väidab tõemeeli, et nende kümnete aastate jooksul pole ta mitte kunagi ja mitte kordagi mõelnud sellele, et läheks kuskile mujale tööle. 
“Palk on ju pisike küll, aga kust sa seda suuremat ikka saad,” arutleb kleenuke naine. “See-eest on mu töökoht kodu lähedal ja tööaega saan ise sättida – kas hommikul vara või õhtul hilja. Vahel sügiseti riisun kalmistul veel nii hilja õhtul, et lehti enam õieti ei näegi.” Parasjagu kontimööda füüsiline töö alati värskes õhus on andnud ka hea tervise ning naise sõnul pole ta juba mitmed kümned aastad sinisel lehel olnud.

Kopli talu, kuhu Alvi kahekümneaastase plikana miniaks tuli, asub mõned sajad meetrid Reo kalmistust. Selle talu perepoeg Villi Lepik, keda vanemad saarlased teavad-tunnevad kui omal ajal ohtralt auhindadega pärjatud motosportlast, oli ühel tantsupeol Kaalis kenale tütarlapsele silma peale visanud. Lugu lõppes sellega, et Alvist sai Kopli talu minia.

Ka sellest tähtsast sündmusest on nüüd täpselt 46 aastat möödas. Toona pidas Reo surnuaiavahi ametit Villi vanaisa, kes juba tublisti üle 80 aasta vana mehena oma töökoha noorele naisele loovutas. Nii et Reo surnuaed ongi olnud Kopli talu hoole all juba palju aastakümneid.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.

Telli leht siit

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 134 korda, sh täna 1)