Avalik kiri: Vabariigi Peaministrile seoses Saaremaa Sadamaga (20)

Avalik kiri: Vabariigi Peaministrile seoses Saaremaa Sadamaga

 

Lugupeetud hr Andrus Ansip!

Läheneb Eesti looduskaitse suur juubel. Augustis möödub sada aastat päevast, mil Vilsandi majakavaht Artur Toom sai Riia Looduskaitse Seltsilt loa luua Saaremaa läänerannikul, otse Vilsandi külje all asuvatel Vaika saartel meie esimene looduskaitseala. Täna on mitte üksnes Saaremaa, vaid kogu Eesti kaetud kaitsealade tiheda võrgustikuga, millest osa on ka üleeuroopalise tähtsusega. Natura-aladel haruldaste liikide ja väärtuslike koosluste elukeskkonna kaitsmine pole enam ainult riigisisene, vaid rahvusvaheline austav kohustus.

See, mis uue sajandi esimesel aastakümnel on toimunud Vilsandi naabruses, vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel asuva Küdema lahe kallastel, on mõtlemapanevalt ilmekas näide mitteeuroopalikust mõttelaadist. Teatavasti alustas riigiaktsiaselts Tallinna Sadam 2002. aastal süvasadama rajamise eeltöid Mustjala vallas Küdema lahe ääres ilma, et kõiki Natura-alal vajalikke keskkonnahindamisi üldse oleks tehtud.

Sadama rajamisega kiirustati, et projekt käivituks enne Eesti ühinemist Euroopa Liiduga, sest EL liikmesriigil oleks taolise sadama rajamine Natura-alale olnud mõeldamatu.
Juba sadama rajamise aegu teatas toonane keskkonnaminister V. Reiljan, et reisisadamal Küdema lahes pole perspektiivi ning et sinna varem või hiljem tuleb kaubasadam. Nüüdseks paistab Reiljani “unistus” täituvat. Tallinna Sadam arvab olevat leidnud jokk-võimaluse ja esimene puidukoorem on juba siit Rootsi läkitatud.

Saaremaa Sadama juhtum veenab meid selles, et Põhiseaduse § 53 sätet “Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda…” pole Vabariigi Valitsus siiani käsitlenud piisava tõsidusega. Kuidas muidu seletada asjaolu, et puiduvedu tänasest reisisadamast on alanud ilma valdkonda reguleerivaid seadusi järgimata?

SDE volikogu elukeskkonna komisjoni liikmed juhivad Teie, lugupeetud peaminister,  tähelepanu asjaolule, et taoliste üleriigilise tähtsusega objektide rajamisel tuleb sisse seada uued regulatsioonid. Praegu kehtiv keskkonnamõjude hindamise süsteem võimaldab arendajal endal leida keskkonnamõjude hindamise eksperdid ning nende tasustamine pole läbipaistev.

Piltlikult öeldes võimaldab taoline süsteem hea raha eest tellida igasugust muusikat, sealhulgas elanikkonda traumeerivat müragi! SDE on esitanud Riigikogu menetlusse eelnõu, millega me soovitame muuta keskkonnamõjude hindamist selliselt, et kulud katab arendaja, ent korraldajaks on kas omavalitsus või riik. Kuidas aga toimub hindamine siis, kui arendajaks on riik, Saaremaa Sadama puhul riigiaktsiaselts?

Riik lubas rahvale reisisadamat, lubati ka uusi töökohti ning piirkonna olulist elavnemist, kuid selle asemel on võetud kurss hoopis tõsisemaid keskkonnamõjusid põhjustavale kaubasadamale. Kas pärast sellist kannapööret on võimalik enam tõsiselt võtta riiki kui arendajat? Ilmselt pole siin teist väljapääsu, kui et riikliku arendaja puhul tuleb keskkonnamõjude hindamine tõsta rahvusvahelisele tasemele. Läänemere-äärsete suuremate sadamate rajamise või ümberehitamise korral oleks see ka igati loogiline.

Meie arvates ei saa enam jätkuda olukord, kus suuremahulised rahvusvahelised reisi- või kaubasadamad ilmuvad üleriigilisse planeeringusse ilma avalikkuse arvamust arvestamata. Just nii juhtus üleriigilise planeeringuga  “Eesti 2010”, mille tekstiosas puudub Saaremaa Sadam, kuid kus ühele peakaartidest märgiti juba 2000. aastal Küdema lahe kohale nii reisi- kui kaubasadam.

Kurvastusega peame tõdema, et täna kehtivate seaduste järgi on üleriigiline planeering ainus planeeringuvorm, mis ei peagi läbima avalikustamist ja kuhu ei saa ettepanekuid esitada ei kodanikud ega juriidilised isikud. Üleriigilise planeeringu kehtestab vastavalt planeerimisseadusele Vabariigi Valitsus ning see ei kuulu arutamisele isegi mitte parlamendis!

SDE Riigikogu fraktsioon on andnud menetlusse eelnõu, mis likvideerib taolise ebademokraatliku olukorra. Meie eelnõu kohaselt peab üleriigiline planeering olema avalikul väljapanekul vähemalt kolm kuud ning selle kehtestamise otsustab Riigikogu. Meie arvates ainult nii ja just nii saab kaasata kõiki osapooli arutama sõlmküsimusi, mis puudutavad nii meie kui meie järglaste elukeskkonna saatust.

Siinkohal pöördume Teie kui valitsusjuhi poole, et jälgiksite piinliku tähelepanuga nii keskkonnaministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kui ka regionaalministri büroo tegevust, et uue üleriigilise planeeringu “Eesti 2030+” koostamine toimuks tõeliselt euroopalikul tasemel. Saaremaa Sadama juhtum ei tohi muutuda reegliks, vaid erandiks, mille kordumine on tulevikus välistatud.

SDE volikogu elukesk-
konna komisjoni liikmed:
Mariann Aronson
Maimu Berg
Kalev Kotkas
Mark Soosaar
Kaido Tamberg
Andres Tarand
Marju Toom

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 81 korda, sh täna 1)