Muusikat reekviemist kogutud rikkuseni

Muusikat reekviemist kogutud rikkuseni

XII AASTA: Aare Tammesalu tõi seekord Mustjala muusikapäevadele põneva teose – Jüri Reinvere “Reqviemi”, mis kanti ette vanas rannakaitsesuurtüki laskepesas.
Foto: Egon Ligi

Tänavused Mustjala muusikapäevad, järjekorranumbrilt juba kaheteistkümnendad, pakkusid muusikasõpradele laia žanrivalikut – alates Jüri Reinvere multimeediateosest “Requiem” ja lõpetades Lauri Saatpalu mõnusate laulude ning džässiõhtuga “Kogutud rikkus” Pidulas.

Põnevate ettevõtmiste vahele mahtus traditsiooniline kirikukontsert Mustjala Anna kirikus, kus musitseerisid Andres Uibo, Mari-Liis Uibo, Ka Bo Chan, Arvo Leibur, Toomas Nestor ja Aare Tammesalu (viimane ongi muide Mustjala muusikapäevade korraldamise hing!). Pidula mõisas sai kuulata Crusellit, Händel-Halvorsenit ja Mozartit (Toomas Vavilov, Arvo Leibur, Toomas Nestor ja Aare Tammesalu) ning Loona mõisas laulis bariton Atlan Karp, keda saatis klaveril Signe Hiis.

Nii sai kokku pea nädalajagu muusikaelamusi, millest eraldi tahaksin ära märkida Ninasel, süvasadama lähistel asuvas rannakaitsesuurtüki laskepesas korraldatud ettevõtmist – Jüri Reinvere “Requiemi” ettekandmist või vaatamist või kuulamist. Sest päris ühest tegevust multimeediateos ei luba – on ju selles ühendatud lauljate hääled ja flöödimuusika sõna ning filmiga.

Kindlasti on Reinvere “Requiem” elitaarmaailmas Eesti ajaloo tutvustamiseks tänuväärne teos, on ju Austraaliast pärit Catherine Jarvis ritta seadnud mõjuvad kaadrid Eesti filmiarhiivi kaadritest, mis pärinevad aastatest 1911–1944. Nii jääb teosesse kaadreid ajast, mil Eesti vabariiki veel ei olnud ning samuti ajast, mil Eesti vabariiki enam ei olnud – ühe rahva saatus maailma keerulistel ja pöördelistel aegadel, tuues esile inimeste rõõmu, mure ja ka leina. Kindlasti võib Teinvere teemakäsitluses tuua paralleele Sofi Oksaneni ja Imbi Paju kirjutatu ja filmituga – käsitletakse neis kõigis ju tõrjutud teemasid, mida mäletada ei tahaks ja pikki aastaid ka ei saanud.

Märkimata ei saa jätta ka kontserdipaika – tõenäoliselt tsaariajast pärit rannakaitsesuurtüki laskepesa, mis andis ettevõtmisele juurde sõnuseletamatu aura ning sobis selle sisuga imehästi. Ka päikesevarjuks pandud moondamisvõrk harmoneerus ekraanil olevate piltidega.
“Requiemis” mängib flööti Helen Bledsoe, teksti loeb Catherine Jarvis (eestikeelseks on jutu tõlkinud Doris Kareva) ning laulab Eesti filharmoonia kammerkoori meeskvartett.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 51 korda, sh täna 1)