Toorainebörsid teevad viljakasvatusest õnnemängu

Toorainebörsid teevad viljakasvatusest õnnemängu

Kaido Kirstu põllul kasvab raps hästi, kuid mitte alati ei õnnestu selle eest vajalikku hinda saada.
Foto: Tõnu Veldre

Nii mõnigi põlluharija jääb ilma viimastel kuudel toimunud rapsi- ja teraviljahinna tõusust, sest sõlmis kevadel kokkuostjatega lepingu praegusest oluliselt madalamal hinnatasemel.

“Ma ei ole suutnud häid hindu tabada,” tunnistas Valjala viljakasvataja Kaido Kirst, kes fikseeris tänavuse rapsisaagi hinnaga üle 4000 krooni tonn, mis jääb tervelt viiendiku võrra alla praegu pakutavale hinnale. See aga tähendab sügisel talle kuuekohalise arvuni küündivat saamata jäänud tulu.
Tavalise tootja seisukohalt vaadates ei ole rapsi hinna liikumisel sageli mitte mingisugust loogikat, leidis Kirst. Ei ole näiteks nii, et kütte kallinemisele järgneb ka põllukultuuri hinna tõus.

Kui sel aastal liikusid kokkuostuhinnad aasta algusega võrreldes üles, siis paar aastat tagasi oli vastupidi: veebruaris-märtsis pakuti rapsi eest 7000 krooni ja sügisel 3600 krooni. “Mina lõin lukku siis, kui hind oli 3650 krooni,” meenutas Kirst.
Kirstu sõnul on tänavuse suvega toimunud hinnatõus talle ootamatu, sest ka kevadistel õppepäevadel räägiti, et 4000 kr/t on selle aasta kohta väga hea. “Edasi tuli 4500 krooni ja siis panid juba pooled tootjad hinna lukku,” rääkis viljakasvataja.

Siiski hoiatas teine Valjala viljakasvataja Jaan Sink oma kolleege juba kevadel, et sügisel pakutakse rapsi eest vähemalt 5000 kooni ja pole mõtet lepingute sõlmimisega kiirustada.
Jaan Sink ise tarnib ainsana Saaremaal oma rapsi Werolisse ning müüb toodangu maha hinnaga, mida parasjagu börsil pakutakse. “Ma ei löögi hinda lukku, vaid katsun kavalamalt läbi saada,” rääkis Sink, kes jälgib hoolega maailmas toimuvat ning püüab infokillukeste põhjal tervikpilti kokku panna.

Sink rääkis, et parasjagu kehtiva turuhinnaga müümine välistab võimaluse, et viljakasvataja ja kokkuostja võiksid teineteist kuidagi haneks tõmmata või teineteise arvelt ülekohtuselt teenida.
Seevastu kolmas Valjala kandi mees Toomas Tänav lõi rapsihinna lukku läinud neljapäeval ja saab oma saagi eest 5300 krooni tonnist. “Hind kerkis kogu aeg ja tahtsin tegelikult juba 4825 krooni pealt lukku panna, aga AS Baltic Agro töötajate puhkuse ja välismaal viibimise tõttu ei saanud nad sellega tegeleda,” sõnas Tänav, kes on tänavuse rapsihinnaga igati rahul. Suuremat hinnatõusu Tänav oodata ei riskinud, sest kunagi ei tea, mis suunas börs võib liikuda.

Maagiline piir – 5000 krooni

AS Baltic Agro viljalepingute tootejuht Lea Korem rääkis, et teravilja ja rapsi hind on just tänavu juulis teinud viimaste aastate võrdluses läbi noolsirge juti ülespoole. Baltic Agro hakkas oma lepingupartneritele hinnapakkumisi saatma veebruaris, mil rapsi hind oli 4100 kr/t . Pärast mõningaid tagasikäike oli rapsi lepinguline hind tõusnud maikuuks 4400 krooni peale. Juuli esimese nädala lõpuks pakuti tonni rapsi eest 5000 krooni, millisele tasemele fikseerisid hinna paljud tootjad. “Ilmselt on mingid maagilised piirid ja see 5000 oli mingi maagiline piir, mis vallandas hinna lukkupanemise,” rääkis Lea Korem.

Nädal hiljem, kui hind oli vahetpidamata tõusnud ja kerkinud juba 5300 kroonini, oli hinna lukustajaid suurenenud ootuste tõttu juba üsna napilt. “Need, kellel on veel fikseerimata lepingumahtu, ootavad tõusule jätku ja lukustavad hinna alles siis, kui see on teinud esimesed sammud allapoole,” uskus Korem. “Siis hakkab suurem fikseerimine.”

Korem rääkis, et hindade fikseerimist kasutab enamus tootjatest. Suhteliselt palju jälgivad tootjad börsi ja uurivad taustinfot välismaistest infokanalistest, eriti kui hinnad on parasjagu maas. Näiteks kevadel, kui odra uue saagi hind oli 1300 krooni juures, usuti, et ega see nii madalale ei jää, sest külm talv Euroopas ei lase viljadel talvituda ja annab saagis tunda.

Ka kokkuostja võib minna alt

Teravilja- ja rapsikasvatajaid ühendava põllumajandusühistu Kevili juhataja Mart Kuke sõnul kahtlustab osa tootjaid, et kevadel fikseeritud madalama hinnaga saagi müüb kaupmees sügisel tunduvalt parema hinnaga edasi. “Tegelikult nii see asi ei ole. Minu teada ükski sellel turul tegutseja ei spekuleeri, vaid müüb toodangu põllumehe poolt fikseeritud hinnaga edasi. Mingit suur kasumilõikamist siin ei ole,” kinnitas Kukk.

Lea Koremi sõnul kehtib Baltic Agro poolt lepingupartneritele saadetud pakkumine kaks tundi, sest hinnakõikumised börsil võivad börsipäeva lõikes olla üsna suured. Kõik kogused, mis lukku lüüakse, müüb Baltic Agro hiljemalt kolm tundi pärast põllumehelt pakkumise saamist edasi börsile. “Selle kolme tunni jooksul on juhtunud ka nii, et tonni hind muutus koguni 18 eurot, mis on puhtalt Baltic Agro kaotus,” kinnitas Korem. “Seega ostsime sel päeval kallilt ja müüsime börsile odavalt,” lisas ta.

Mõistlik on lukustada saak osade kaupa

Mart Kukk ütles, et börsi käitumist ette arvata on suhteliselt lootusetu. Ei leidu eksimatuid spetsialiste terves maailmas. Riikides, kus on aastaid hindade fikseerimist praktiseeritud, panevad põllumehed mingi osa saagist lukku niipea, kui leiavad, et hind katab tootmiskulud. Et riske maandada, fikseeritakse 20–30 protsenti saagist näiteks enne kevadkülvi, järgmine lukustamine tehakse millalgi suvel. Eesmärk ei ole tabada tippu, vaid kindlustada oma majanduslik toimetulek, selgitas Kukk. Põdeda ei maksa ka saamata jäänud tulu pärast, kui hind hakkab hiljem juhtumisi tõusma, sest see mõtteviis ei vii mitte kuskile.

Ka Lea Korem soovitab hinna lukkupanemisel oma viljeluskulud ja -tulud kokku arvutada ning kui fikseeritav hind jätab talu plusspoolele ja võimaldab perel toime tulla, siis on kokkuostuhind õige ja tuleb fikseerida. Mõistagi soovitab ka Lea Korem riske hajutada ja lukustada saaki osade kaupa.
Kuigi vilja ja rapsi hinnad on praegu tõusuteel, soovitab Mart Kukk väga suurt optimismi mitte ilmutada. “Piimatoomises on pilt parem, seal on hinna osas toiminud natuke fundamentaalsemad muudatused,” teadis Kukk.

“Teravilja hind on küll hetkel tõusnud, aga ei ole mingit alust arvata, et nüüd hakkabki hästi minema. Rapsi hind võib isegi paremal tasandil stabiliseeruda, kuid nisu ja odra ületootmise varud maailmas on veel kõik alles ja teravilja hind võib minna uuesti langusesse,” selgitas Mart Kukk.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 67 korda, sh täna 1)