Bussijaam ja -paviljonid muinsuskaitse alla

Bussijaam ja -paviljonid muinsuskaitse alla

KÕLAKODA VUNTSITI ÜLES: Üks muinsuskaitse alla soovitatud hoonetest on Kuressaare lossipargi kõlakoda, mis vahetult enne tänavuse supelhooaja avamise pidustusi juunikuu algul läbis põhjaliku uuenduskuuri.
Foto: Kertu Kalmus

Muinsuskaitseamet valmistub Saare maakonnas kaitse alla võtma kümneid tsaariajal, Eesti Vabariigi ja Nõukogude ajal valminud ehitisi bussiootepaviljonidest kämpinguni välja.

2007. aastal algatasid kultuuriministeerium ja muinsuskaitseamet Eesti 20. sajandi arhitektuuri kaitsmise ja väärtustamise projekti, mille eesmärgiks on välja selgitada 20. sajandi arhitektuuri paremik, mis väärib riiklikku kaitset kultuurimälestiseks tunnistamise näol.

Saare maakonnas viis 2008. aastal inventeerimise läbi praegune kunstiakadeemia õppejõud Lilian Hansar.
Hansari töö hõlmas kolme perioodi (tsaariaeg 1870–1918, Eesti Vabariik 1918–1940 ja Nõukogude aeg 1940–1991). Hansar soovitab vastava hoonetüübi esindajana kaitse alla võtta valdavalt originaalkujul ja detailidega säilinud ehitised.

Hansari sõnutsi vajab osa inventeeritud ehitistest muinsuskaitseameti poolt arvele võtmist ja omavalitsuse kaitset. Nende puhul Lilian Hansar kaitse alla võtmise ettepanekut ei teinud, kuna hooned on ümberehituse tõttu kas mahus või detailides oma originaalsuse kaotanud.

Tsaariaja arhitektuuri inventeerimine Saaremaal hõlmas valdavalt koolimaju, vallamaju, kauplusi ja elamuid. Näiteks Kuressaares soovitatakse kaitse alla võtta elamud Suur-Põllu 20, Uus 18, Allee 4, 6 ja 10, Pihtla tn 5, Suur-Sadama 24A. Põhjalikult vaadati üle Eesti apostliku õigeusu kirikud ja Saaremaal soovitab Hansar muinsuskaitse alla võtta Piila ja Kahtla, Metsküla, Leisi, Pärsama, Ööriku, Reomäe, Tornimäe, Muhu Rinsi ja Hellamaa EAÕ kiriku.

Suurt tähelepanu pöörati Kuressaare kuurordiaegse arhitektuuri kaitsmise vajadusele, kuna tolleaegsetes puithoonetes toimus viimastel aastatel kapitaalseid ümberehitusi või on nad hävimisohus.
Eesti Vabariigi aegse arhitektuuri inventeerimine hõlmas valdavalt traditsionistlikke ja funktsionalistlikke elamuid, koolimaju, tuletõrjedepoosid, meiereisid ja koorejaamu. Ehkki maakonda ehitati Eesti Vabariigi ajal palju funktsionalistlikus stiilis koolimaju, ei saa neid kaitse alla võtmiseks soovitada, sest need on valdavalt renoveeritud ja näiteks plastakendega varustatud.

Kaitse alla võtmiseks sobivad aga Lilian Hansari soovitusel näiteks Kuressaare lossipargi kõlakoda, Eikla pritsumaja, Pamma koolimaja ja Tornimäe koorejaam.
Nõukogudeaegse arhitektuuri inventeerimine hõlmas Saare maakonnas individuaalprojekti järgi ehitatud elamuid, administratiivhooneid, kauplusi, bussiootepaviljone ja muid ühiskondlikke hooneid.

Suurimad ja tuntuimad kaitse alla soovitatud ehitistest on Kuressaare bussijaam, samas kõrval asuv endine Maapanga hoone, kesklinnas paiknev endine kalapoe hoone ja Mändjala kämpingu kompleks. Aga ka Nasva kauplus, Orissaare kolhoosi, Lümanda ja Pöide sovhoosi kontor ning Nautse, Orissaare ja Kangrusselja bussiootepaviljon.

Kokku soovitab Hansar 20. sajandi arhitektuurist kaitse alla või lihtsalt arvele võtta 81 ehitist või miljööväärtuslikku ala. Viimaste hulka kuuluvad Leisi aleviku, Mustjala küla jaTornimäe küla keskus.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 152 korda, sh täna 1)