Kuressaare rahustab loomakaitsjaid

Kuressaare rahustab loomakaitsjaid

Foto: Peeter Kukk

Kuressaare abilinnapea saatis Eesti Loomakaitse Seltsile (ELS) kirja, milles kinnitab, et linnavalitsusel pole kavas asuda välja selgitama ja karistama linnakodanikke, kes heast südamest aitavad hättasattunud loomi neile süüa, juua ja ajutist peavarju pakkudes.

“Vastupidi, selline käitumine on inimlik ja igati õiguspärane, eriti kui samaaegselt teavitatakse hulkuvast või omanikuta loomast ka linnavalitsust,” seisab abilinnapea Kalle Koovi kirjas loomakaitse seltsile.

Lõplik redaktsioon pole selge

ELS pöördus linnavalitsuse poole pärast seda, kui Saarte Hääl kirjutas 18. juunil volikogu heakskiitu ootavast uuest koerte ja kasside pidamise eeskirja eelnõust. Selle kohaselt plaanitakse omanikuta loomade korduv toitmine ja korduv võimaluse loomine viibimiseks korterelamu üldkasutatavates ruumides või territooriumil Kuressaares tulevikus võrdsustada loomapidamisega.

“Täna on veel vara öelda, millises redaktsioonis volikogu selle määruse kehtestab, kuid loomapidamisnõudeid eirava käitumise tõkestamist peab linnavalitsus jätkuvalt vajalikuks,” nentis Kalle Koov kirjas ELS-ile.
Loomakaitsjad leiavad, et nimetatud eelnõu on vastuolus loomakaitseseaduse, asjaõigusseaduse ja põhiseadusega. Nad märkisid, et looma omanikuks saamiseks peab inimesel olema tahe ja ta peab käituma looma suhtes pikema aja jooksul nagu omanik.

“Paljudel hulkuvate loomade toitjatel puuduvad vahendid ja võimalused loomade endale võtmiseks ning seetõttu püüavad nad võimaluste piires looma olukorda leevendada,” seisab loomakaitse seltsi kirjas.
Kalle Koovi sõnul on riigikohus ühes oma otsuses leidnud, et “loomapidajaks saab olla ka looma omanikuks mitteolev looma otsene valdaja, kes käitub looma peremehena ja/või otsustab looma hoidmise, tema eest hoolitsemise ja järelevalvega seotud küsimusi”.

Ei täida kohustusi

Sellest lähtuvalt leiabki Kuressaare linnavalitsus, et loomapidajana saab käsitleda isikut, kes alaliselt või pikema aja vältel söödab ja joodab regulaarselt looma, kelle omanik pole tuvastatav, pakkudes sellisele loomale peavarju oma ruumis või õuealal, aga ka korterelamu üldkasutatavates ruumides ega teavita sellisest loomast linnavalitsust.

Kalle Koovi sõnul pahatihti sellised inimesed soovivad küll kasutada loomapidamisest tulenevaid hüvesid, kuid ei soovi täita kaasnevaid kohustusi (registreerimine, vaktsineerimine, steriliseerimine või kastreerimine, ohutuse tagamine, looma liikumisvabaduse piiramine jne) ega kanda loomapidamisnõuetest tulenevaid kulutusi.

“Selle tulemuseks on ümbruskonna elanikke häirivate poolmetsikute kassikolooniate tekkimine linnaruumis, mille piiramiseks kõnealune regulatsioon ongi mõeldud,” viitas Koov uuele koerte ja kasside pidamise eeskirja eelnõule.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 34 korda, sh täna 1)