Lugeja kiri: Maainimene tahab bussiga sõita (2)

Elan Pihtla vallas ja liikumiseks kasutan Kuressaare – Sandla bussi ning võin öelda, et viimased ümberkorraldused on teinud elu maainimese jaoks lausa võimatuks. Bussid küll sõidavad, aga “liini” ei ole ja inimesed sõita ei saa. Nii ei sõida hommikune buss välja mitte Kuressaarest, vaid kihutab tühjalt Tõllustesse, sealt algab siis liin. Kui mõni inimene maale tulla tahab, siis see võimalus puudub. Ma saan väga hästi aru, et sõitjaid on vähe, aga ka üks inimene on inimene, kellel on oma vajadused.

Sama nali on ka Suure-Rootsi – Kuressaare liiniga. Suure-Rootsi kihutab buss tühjalt ja liin algab alles lõpp-peatusest. Varem oli võimalik õhtuse bussiga linna sõita – sai teatris ja kontsertidel käia ja hommikuse bussiga tagasi tulla, kui oli võimalik linnas öömajal olla. Me ei ole ka rahul Sandla – Kuressaare lõunase bussi väljumisajaga. Varem väljus buss Kuressaarest päeval kell kaks ning hakkas tagasi linna tulema enne kolme. Maalapsed jõudsid sellega huviringidesse, vanurid hambaarstile jne. Nüüd jääb lõunase ja õhtuse bussi vahe nii napiks (umbes tund aega), et ei jõua midagi linnas korda ajada.

Eriti ebanormaalne on bussiliiklus nädalavahetusel. Laupäeval ja pühapäeval peaks buss hommikul ja õhtul kindlasti sõitma, praegu peavad näiteks vahetustega tööl käijad meeletult otsima, kas külast on hommikul autoga linnasõitjaid – muidu tööle ei saagi.
Rääkisin nendest probleemidest vallavanemaga. Ta sai murest aru, kuid ütles, et tema võimuses ei ole midagi teha, bussiliine reguleerib maavalitsus. Helistasin maavanemale. Meil oli pikk jutuajamine ja ainuke, millest aru sain, oli see, et pole raha, liine ümber muuta ei saa.

Kõige lihtsam ongi öelda, et ei ole võimalik, raha pole. Selleks te, kulla ametnikud, nendel kohtadel ju oletegi, et võimalused leida! Eesti vabariik on paarkümmend aastat olnud, kogu aeg oli võimalus maainimesi normaalselt bussidega vedada. Ma ei usu, et meie riik paari viimase aasta jooksul on nii vaeseks jäänud, et bussiliinide pealt peab kokku hoidma.

Raha ei ole kunagi palju, aga seda tuleks arukalt kasutada ja maainimeste esmased vajadused rahuldada. Maavalitsus peab seisma näoga rahva poole ja tegema endale selgeks, mida lihtinimesed vajavad. Praegu ei ela veel meie riigis ainult rikkad ja ilusad, maal elab siiski veel ka selliseid inimesi, kellele on liinibuss eluliselt vajalik liiklusvahend.

Liis Salu

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 36 korda, sh täna 1)