Sillalt vette hüpanud noored vigastasid kaela (23)

Sillalt vette hüpanud noored vigastasid kaela

ETTEVAATUST HÜPPEL: Vetelpäästjad soovitavad alati enne vette hüppamist mõõta vee sügavust ning alles seejärel otsustada, kas teha hüpe või mitte.
Foto: Egon Ligi

Juuli alguses vigastasid Kuressaare Titerannas pea ees vette hüpanud noored ennast nii, et neil tuleb veel mõned nädalad kanda kaelalahaseid.

“Hüppasin vette seal taga silla juures ja sain väga haiget,” meenutab 21-aastane Ene (nimi muudetud), kuidas ta tänavu 2. juulil Titerannas käis ning vettehüpet proovis.
Ene rääkis, et lõi vastu põhja ära nii pea kui käed, sest ei osanud arvata, et sild on nii madala veega kohas.

Hüpe rinnuni vette

“Vesi oli mulle rinnuni,” märkis Ene, kes samal õhtul läks koju ega osanud arvatagi, et üks hüpe talle tõsise vigastuse tekitada võis.
Alles hommikul ärgates tundis neiu, et asjad ei ole päris korras, sest selg oli täitsa kange. Tüdruk otsustas haiglasse kontrolli minna ning seal tuvastatigi, et üks kaelalüli on paigast ära. Alates sellest päevast kannab neiu kaelalahast.

“Loodan, et see varsti ära paraneb,” on noor tüdruk optimistlik ning tahab peagi veel suve nautida ning tööle minna.
Vaid päev pärast tüdrukuga juhtunud õnnetust vigastas ennast samal hüppesillal tüdruku 23-aastane sõber, kellele arstid samuti kaelalahase paigaldasid.
“Temal läks kehvemini, sest tal on paigast ära mitu kaelalüli ja mingid närviniidid,” rääkis tüdruk, kelle sõnul läks kõik ikkagi nii õnnelikult, et noormees saab ise käsi ja jalgu liigutada ning püsivat kahjustust vettehüppest talle ei jää.

Puudus keelusilt

Noori paneb aga imestama see, et tol korral ei märganud nad mitte kuskil hoiatavaid silte, et vettehüpped oleks keelatud ning samuti ei olnud ka kusagil silla juures hoiatust, et vesi on madal.

“Nüüd on need sildid olemas,” ütles tüdruk, küsides, et miks küll peab alati midagi enne juhtuma, kui hoiatavad märgid üles pannakse.
Titerannas ujujatel silma peal hoidev vetelpäästja Heigo Kips on küll juhtunust kuulnud, kuid otse temaga keegi sel teemal rääkima ei ole tulnud. Kips kinnitab, et tõepoolest on hüppeid keelavad sildid nüüd olemas, kuid sillalt hüpped otseselt siiski keelatud ei ole.

“Noored on hulljulged,” tõdes Kips, imestades, et silla juures selline õnnetus juhtus ning tõdeb, et kahjuks ei oska kõik ohutult pea ees hüpata.
“Vigastada võid ennast ka kahe meetri sügavusse vette hüpates,” selgitas Kips, kes peab oluliseks, et noored läbiksid ujumiskursuse, kus õpetatakse ka ohutult pea ees vette hüppama.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 109 korda, sh täna 1)