Ameerika Ühendriikide suursaadik saarlastele: loodan, et teie ime jätkub (3)

Ameerika Ühendriikide suursaadik saarlastele: loodan, et teie ime jätkub

 

Reedel ja laupäeval külastas Saare maakonda Ameerika Ühendriikide suursaadik Michael C. Polt koos abikaasaga. Eelmise aasta lõpus ametisse määratud suursaadik oli Saaremaal esimest korda ning kohtus siin Kuressaare linnapea ja Saare maavanemaga, tutvus kohalike ettevõtetega ja nautis suure ooperifännina Saaremaa ooperipäevadel “Figaro pulma” etendust.

Täna (intervjuu toimus 23. juulil – toim) on ajalooline päev Ameerika Ühendriikide ja Balti riikide vahelistes suhetes, sest tähistame Wellesi deklaratsiooni 70. aastapäeva. (USA riigisekretäri kohusetäitja Sumner Welles deklareeris 23. juulil 1940, et Ameerika Ühendriigid mõistavad hukka Nõukogude Liidu tegevuse Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuse hävitamisel ega tunnusta Balti riikide inkorporeerimist Nõukogude Liidu koosseisu – toim.)

Mida tähendab üks nii väike riik nagu Eesti Ameerika Ühendriikide jaoks?
Meie jaoks ei ole ilmselt midagi tähendusrikkamat kui põhimõte, millele Wellesi deklaratsioon toetub – see, et inimestel on vabadus otsustada oma tuleviku üle ja määrata oma saatust ning elada ilma rõhumiseta. See põhimõte on aluseks ka Ameerika Ühendriikidele kui riigile ja ameeriklastele kui rahvusele.

Inimestena oleme ajaloo jooksul teinud palju vigu. Üks asi, mille puhul me ei eksinud ja mille üle oleme väga uhked, on Wellesi deklaratsioon ja Balti riikide jõuga Nõukogude Liitu inkorporeerimise mittetunnustamine. Täna ei ole tähtis päev üksnes nende inimeste jaoks, kes mäletavad külma sõda ja Eesti okupeerimist. See on oluline päev ka meie ja teie laste jaoks, et nad mäletaksid tänast päeva kui midagi sellist, mida tuleb ka edaspidi kalliks pidada ja hinnata.

Nagu ma olen kuulnud Eesti riigijuhte ütlemas – vabadus ei ole tasuta, sellel on oma hind ning Eesti on pidanud seda hinda maksma. Ameerika Ühendriigid on väga uhked, et me oleme olnud osa teie võitlusest iseseisvuse eest.

Kas USA-l ja ameeriklastel on midagi Eestilt ja eestlastelt õppida?
Me peame Eestilt õppima eelarvedistsipliini ja seda, kuidas te oma finantsidega ümber käite, et säilitada riigieelarve tasakaal. Kui vaadata, mida te olete teinud viimase 20 aastaga ehk alates taasiseseisvumisest kuni eurotsooniga liitumiseni järgmise aasta jaanuaris, siis on Eesti pidanud hakkama saama majaduslikult väga raskete aegadega ja sälitama väga range kontrolli riigieelarve üle. Valitsusel on tulnud teha väga raskeid otsuseid ja inimesed on pidanud aktsepteerima nende otsuste raskeid tagajärgi. Ameeriklastel on Eesti näitest väga palju õppida.

Kuidas edendada USA ja Eesti kahepoolset koostööd regionaalsel tasandil? Milline USA piirkond võiks olla huvitatud koostööst Saare maakonnaga ja millistes valdkondades võik see koostöö toimuda?
Kui rääkida sellest, kuidas Ameerika Ühendriike ning Eestit ja Saaremaad saaks koostöö kaudu lähendada, siis tuleks vaadata, millised on teie tugevused konkreetses majandussektoris ja millises USA piirkonnas on sarnane olukord.

Saaremaa puhul on üheks valdkonnaks kindlasti turism. Inimesed tahavad siia tulla ning siin oma aega veeta, sest Saaremaa on väga ilus ja siin on palju võimalusi. Seetõttu mõtlen kõigepealt USA ida- ja lääneranniku peale, kus on rannajoon ning kuhu rajatakse turismi infrastruktuuri, mis vastaks klientide ootustele. Ma usun, et Ameerika Ühendriikidel on jagada palju infot ja kogemusi selle kohta, millised on meie arvates tänapäeval turistide vajadused ja nõudmised – seda nii kõrg-, keskmise kui ka madalama klassi kategooria turistide puhul. Samuti selles osas, mida on vaja teha riigil ja ettevõtjatel, et tagada terve turismisektori toimimine.

Siiski pean lisama, et meie usume, et majandus ei saa tugineda vaid ühele sektorile. Ma kohtusin Kuressaare linnavolikogu esimehega, kes on Saaremaal tegutseva elektroonikaettevõtte juht, ning samuti noorte ettevõtjatega GoodKaarma seebikojas. Te olete oskuslikult ära kasutanud Saaremaa asukohta – 21. sajandil saab ettevõtte rajada mitte ainult suurde linna või tööstuspiirkonda, vaid ka mujale, sest kommunikatsiooni- ja transpordivõimalused on tohutult arenenud.

Me peaksime võrdlema sarnaste tegevusvaldkondadega piirkondi USA-s ning Eestis ja Saaremaal. Kuressaare linnapea rääkis mulle, et ta külastas hiljuti Ameerika Ühendriikides käies Põhja-Carolinat. Sealset Durhami, Raleigh`i ja Chapel Hilli piirkonda kutsutakse uuringute ja teadustöö kolmnurgaks, kus asuvad mitmed ülikoolid ja kõrgtehnoloogiaettevõtted. Eestil ja Saaremaal on selles valdkonnas koostööks USA-ga palju võimalusi, sest Eesti on kõrgtehnoloogiliselt hästi arenenud riik.

Paljud Ameerika turistid veedavad oma puhkuse kruiisilaevadel, külastades Kariibi mere ja Vahemere saari. Kuidas meelitada ameeriklasi Saaremaale? Mis võiks neile siin huvi pakkuda?
Üks asi, mida tuleks kindlasti meeles pidada, on see, et ameeriklaste jaoks on Eesti ja Saaremaa väga eksootilised sihtkohad. Kui küsida ameeriklastelt, mida nad arvavad puhkusest Eestis või Saaremaal, siis enamus ei tea, kus need kohad asuvad. Selleks et meelitada siia rohkem ameeriklasi, tuleb teha senisest veelgi rohkem tutvustustööd ja reklaamida seda, mis teil siin on. Kui te ameeriklased ükskord Saaremaale saate, siis tulevad nad juba ise tagasi. Aga nad tuleb kõigepealt siia tuua.

Me elame abikaasaga praegu Tallinnas ja näeme seal iga päev sadamasse sõitvaid kruiisilaevu, mille pardal on palju ameeriklasi. Need laevad peatuvad sadamas 6–8 tundi, nii et inimesed jõuavad käia vaid Tallinna vanalinnas, siis lähevad tagasi laevale ja lahkuvad Peterburi poole. Turistidele tuleb anda põhjus jääda Eestisse kauemaks, kuid selleks tuleb neile jagada informatsiooni, et nad oskaksid seda võimalust nõuda.

Ma ei tea, kui pikk on vahemaa Tallinnast Saaremaale merd mööda. Oleks suurepärane, kui kruiisilaevad peatuksid Saaremaal. Kui see aga mingil põhjusel võimalik ei ole, siis võiks turiste Tallinnast Kuressaarde tuua kiirlaevadel, nii et nad saaksid ühe päeva siin veeta. Nii et ainus võimalus turistide jaoks ei oleks Tallinna vanalinnaga tutvumine, vaid neil oleks võimalik tulla üheks päevaks ka Kuressaarde, et nautida Eesti saart, mis on ameeriklase jaoks väga ebatavaline.

Kas American Dream on 2010. aastal endiselt elus? Kas inimesed ikka veel usuvad, et Ameerika Ühendriikides võib ajalehepoisist saada miljonär?
Jah, see unistus elab endiselt. Kuid American Dream ei ole vaid üks ja ainus unistus, vaid umbes 300 miljonit unistust. Just nii palju on inimesi Ameerika Ühendriikides. Iga unistus on individuaalne.

Nii et küsimus peaks olema sõnastatud järgmiselt: kas ma suudan Ameerikas täita oma isiklikke eesmärke ja unistusi ning neid ellu viia, sõltumata sellest, kas ma olen elanud USA-s juba aastakümneid või saabunud sinna alles eelmisel nädalal? Ning minu vastus sellele on: “Kui kõvasti tööd teha, saada vajalik haridus ning olla järjekindel ja kindlameelne, sest Ameerika ei ole edu saavutamiseks tingimata lihtne koht, siis on American Dream olemas ja saavutatav.”

Mis te arvate, kas Ameerika oli väärt avastamist?
Kui Ameerikat ei oleks avastatud, siis oleks keegi pidanud avastama mõne teise koha, mis oleks Ameerika sarnane. Ma arvan, et Ameerikast on saanud mitte üksnes ameeriklaste omand, vaid maailma suurima kogukonna vara.

Ameerika Ühendriikide põhiseaduses on lause, mis räägib sellest, et me peame teatud tõdesid enesestmõistetavateks ning need on üldkehtivad mitte ainult USA, vaid kogu inimkonna jaoks. See võib kõlada väga ülbelt, sest me eeldame, et teame, mida kogu ülejäänud maailm tahab. Need kolm asja on elu, vabadus ja õnne poole püüdlemine.

Ameerika tuli avastada seetõttu, et Ameerika esindas minevikus – ja ma loodan, et esindab ka tänapäeval – inimkonna püüdlemist selle poole, et olla parem ja saada millekski rohkemaks kui harilikult ollakse. Selles mõttes on Ameerika osa inimkonna unistusest, mitte ainult Ameerika unistusest.

Teile ja teie abikaasale meeldib väga purjetada. Milline on teie lemmikkoht purjetamiseks ning kas on ka mõni selline paik maailmas, kuhu tahaksite kindlasti tagasi minna?
Meie kodusadam, kus hoiame ka oma jahti, on Chesapeake`i laht USA-s Marylandi osariigis. Chesapeake on üks suuremaid lahtesid USA-s ja ideaalne purjetamiseks. Me armastame seda kohta väga, sest see on kodu. 

Tänavu maikuus purjetasime kümmekond päeva Kariibi meres asuvate Briti Neitsisaarte ümbruses. Seal seilasime Sir Francis Drake’i kanalil, mis jääb suurima saare Tortola ja paljude läheduses asuvate väiksemate saarte vahele. Seda võib kindlasti meie n-ö unistuste purjetamiskohaks nimetada.
Kuu aega tagasi viis üks Tallinnas elav sõber meid oma jahiga paariks tunniks Tallinna lahele purjetama.

Arvasime varem, et Läänemeri on purjetamiseks ohtlik, raske ja vaenulik veekogu. Seda sellepärast, et teadsime teie riigist väga vähe. Tallinna lahel olles saime aga teada, et purjetamis- ja ilmastikuolud on seal ideaalilähedased, tuul oli tugev ja vesi oli nauditavaks purjetamiseks piisavalt sügav. Kokkuvõtteks, kodu on Chesapeake`i laht, unistus on Kariibi meri ja uus purjetamiskoht, millest tahame rohkem teada saada ja avastada, on Läänemeri.

Väga paljud eestlased tahavad oma elu jooksul vähemalt ühe korra Ameerika Ühendriike külastada. Millised on kolm nii-öelda kohustuslikku kohta, mida peaks USA-s olles nägema?
Meie soovitus igaühele, kes tuleb Ameerika Ühendriikidesse, on see, et ärge käige vaid ühes või kahes suurlinnas ja öelge, et olete Ameerikat näinud. Ärge minge vaid New Yorki või Washingtoni või San Franciscosse ja öelge pärast seda, et olete Ameerikas käinud.

Esimene soovitus: külastage kindlasti ühte või mitut meie suurlinnadest. Teiseks, istuge autosse ja sõitke mööda maad nii kaugele, kui teil aega on. Ärge lennake üle USA, vaid minge ja kogege Ameerika sisemaad, mis jääb kahe ranniku vahele. Kui teil on aega, siis sõitke autoga läbi Ameerika idarannikult läänerannikule. Minge metropolidest väljapoole ja veenduge, et Ameerika Ühendriigid on väga mitmekesine ja eripalgeline maa.

Samuti minge ja vaadake meie riigi etnilist mitmekesisust. Kui mulle öeldakse, et teie, ameeriklased, olete sellised, siis on tegemist üldistava väitega, mille paikapidavust on raske hinnata, sest Ameerika koosneb paljudest erinevatest osadest, millel on oma individuaalne iseloom ning ainulaadne mõtlemis- ja elamisviis. Seetõttu on oluline minna ja veeta piisavalt aega USA erinevates piirkondades.

Kui eestlane läheb näiteks Wisconsinisse, siis ta tõdeb ilmselt, et erinevused Eestiga võrreldes ei ole väga suured. Kui aga minna Lõuna-Floridasse, Texasesse või Nevadasse, siis seal näeb hoopis teistsugust Ameerikat, mis ei vasta eestlaste stereotüüpsele ettekujutusele meie riigist või ameeriklastest.
Ameerika külastamiseks tuleb varuda piisavalt aega, ühest nädalast ei piisa, et öelda, ma olen Ameerikas käinud. Selleks et püüda saada ettekujutust, mida Ameerika Ühendriigid endast kujutavad, on vaja vähemalt ühte kuud.

Milline on teie soov saarlastele?
Minu soov on, et järgmised 20 aastat oleksid sama head ja edukad kui viimased 20 aastat, mille jooksul olete Saaremaal ning kogu Eestis koos oma kaasmaalastega saavutanud väga palju. Kui sõitsin täna Saaremaale ja Kuressaarde, siis oli minu jaoks jahmatav mõelda, et vaid veidi rohkem kui 20 aastat tagasi olite lukustatud Nõukogude Liidu koosseisu. Ja vaadake ennast nüüd – te olete ellu viinud uskumatu ime, ning ma loodan, et teie ime jätkub.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 83 korda, sh täna 1)