Töölepingu ülesütlemise avalduse esitamine ja selle tõendamine

Töölepingu ülesütlemise avaldus töötaja või tööandja poolt mistahes põhjusel (korraliselt või erakorraliselt) tuleb esitada teisele poolele kirjalikult (tavalise kirjaliku avaldusena) või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-kirjaga või SMS-sõnumiga). Kui ülesütleja ei ole kirjalikku vormi järginud, ei ole ülesütlemine ka kehtiv (TLS § 95 lg 1).

Seega on aeg-ajalt vaja tõendada (eriti õigusvaidluses), et teisele poolele on ülesütlemisavaldus esitatud. Selleks võib töökohal avalduse üleandmisel olla avaldaja kätte jääv avalduse teine eksemplar, millele võiks küsida teise poole allkirjaga kinnituse kättesaamise kohta. Kui teine pool keeldub kirjalikku kinnitust andmast, peaks hakkama tõsiselt mõtlema sellele, kas teine pool üldse tunnistab edaspidi töölepingu ülesütlemise avalduse saamist.

Siis võib soovitada avalduse saatmist näiteks tähtpostiga (veel parem koos sisukirjaga, millest nähtub just töölepingu ülesütlemise avalduse saatmine), millest jääb saatjale postikviitung. Postiga avalduse saatmist tuleb soovitada ka eemalviibijale (kui pooled ei saa avaldust töökohal üle anda), samuti juhul, kui töötajat või tööandjat ei ole kuidagi võimalik enam kätte saada (ei vasta telefonile, ei asu ega ela teadaoleval aadressil).

Kindlasti tuleks töölepingu ülesütlemise avaldus saata töötaja elukoha aadressil (elanikkonna registri järgi või töötaja poolt tööandjale näidatud aadressil) või tööandja asukoha aadressil (registriaadressil), kuna tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt loetakse ainult selliselt saadetud tahteavaldused (ja seda töölepingu ülesütlemise avaldus on) kättesaaduks lisaklausliga, et saajal oli ka mõistlik võimalus avaldus kätte saada.

Loomulikult võib kindluse mõttes saata avalduse paralleelselt ka teise poole teadaoleval postiaadressil (näiteks tööandja tegutsemise koha aadressil), kuid mitte ainult, sest sellel aadressil avalduse mittekättesaamisel (mittevastuvõtmisel) ei saa lugeda avaldust esitatuks. Töölepingu ülesütlemise avalduse saatmist lihtkirjaga ei ole võimalik hiljem tõendada.

Eemalviibijale võib töölepingu ülesütlemise avalduse saata ka e-kirja teel (avalduse tekst e-kirja sisuna või lisatud e-kirjale nii, et lisatud dokumendi pealkirjast saaks välja lugeda, et see on just töölepingu ülesütlemise avaldus (näiteks: avaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks). Ka kasutatud e-posti aadress peab olema kehtiv (kas poolte eelnevast kirjavahetusest või kantud tööandja registrikaardile).
Tuleb silmas pidada, et kui teine pool ei ole töölepingu ülesütlemise avaldust kätte saanud (või avalduse esitaja ei suuda tõendada avalduse esitamist), ei saa ülesütlemist lugeda kehtivaks.

Töövaidlustes on tekitanud probleemi asjaolu, et töölepingu ülesütlemise avalduse esitamiskuupäev ei lange kokku postikviitungi või e-kirja kuupäevaga. Avalduse saatja selgitab seda sellega, et ta on ühel päeval kirjutanud avalduse valmis, selle allkirjastanud ja lisanud kuupäeva, postitanud selle aga alles päeva või paari pärast. Sellist olukorda ei tohiks tekkida, sest võib tekkida õigustatud kahtlus, kas töölepingu ülesütlemise avaldus või mõni muu dokument on ikka saadetud postitamise kuupäeval.

Kui töölepingu ülesütlemise avalduse esitamine (kas käest kätte või posti teel) on tõendatud, saab töölepingu ka ülesöelduks lugeda (vahel võib kaasneda ka vaidlus töölepingu ülesütlemise õigsuse üle) koos kõigi sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega. Muuhulgas on töötajal siis õigus saada lõpparve, mõningatel juhtudel ka töölepingu ülesütlemise hüvitist, võtta end arvele töötuna töötukassas ja saada ka töötuskindlustushüvitist.

Ilona Küüts
Lääne inspektsiooni
Pärnu töövaidluskomisjoni juhataja
Ilona.Kyyts@ti.ee

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 914 korda, sh täna 1)