Minu öökapiraamat

Minu öökapiraamat

 

Sel suvel otsustasin puhkuse veeta lugedes ja täita endale ammu antud lubadus läbi lugeda Oscar Wilde’i “Dorian Gray portree”. Ostsin selle raamatu paar aastat tagasi ja panin ootele, et varsti võtan ja loen läbi.

See 1891. aastal trükivalgust näinud teos on kirjaniku ainus romaan. Peab ütlema, et minu esialgne eelarvamus kadus esimese peatüki edenedes. Süžee on iseenesest intrigeeriv ning kirjaniku sõnakasutus niivõrd teravmeelne ja paeluv, et lausa ootad, millega sind järgmisel lehel üllatatakse. Mida rohkem lõpu poole, seda enam põnevust. Sama üllatav, kui oli teose algus, oli ka selle puänt. Ja loo moraali leiab igaüks ise üles, mis vaatamata möödunud sajandile kehtib ka tänapäeval.

Eriti suure innuga olen neelanud teoseid Sinisuka kirjastuse “Valgest sarjast”. Äsja lõpetasin Jacqueline Pascarli “Kord olin ma printsess”, kus autor jutustab oma traagilise loo elust Malaisia kuningapalees ning lastest, kelle röövis tema kuninglikust soost abikaasa. Samast sarjast pärinev Norma Khouri “Kaotatud au” jutustab nn aumõrvadest islamiriigis Jordaanias.

Praegu veedan vabu hetki Wensley Clarksoni raamatuga “Orjatarid”, mis räägib vapustavaid tõsilugusid orjusest tänapäeval. Need lood on küll traagilised, kuid avardavad maailmapilti erinevatest kultuuridest ja religioonidest.
Ilusat lugemissuve!

Elo Naaber
tavalugeja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 36 korda, sh täna 1)